Kõlvart kirjutas peaminister Kaja Kallasele kirja, kus tegi ettepaneku riigi lisaeelarvega suurendada ka tervishoiu kriisivalmidust ja panustada täiendavalt haiglate kui elutähtsa teenuse toimepidevusse, et meditsiiniteenused oleksid tagatud ka eriolukorras.

"Oleme praegu Tallinna haigla projekteerimise faasis, mistõttu teeme ettepaneku tuua tagasi projekteerimisse täiendav maa-alune lisakorrus, mis kulude kokkuhoiu ja pingelise ajagraafiku tõttu esialgu kõrvale jäeti."

Linnapea Kõlvart selgitas, et tulenevalt 2021. aasta alguses tehtud prognoosmaksumusest oli vaja mahtu vähendada, selleks loobuti –2 korruse rajamisest ja 7. palatikorruse rajamine ajatati.

"Seoses Ukraina sõjaga ja pingestunud julgeolekuolukorraga näeme täna tungivat vajadust rajada haiglale n-ö kriisihaigla võimekusega –2 korrus, mis nihutaks ehitustööde planeeritava lõpu 2027. aasta septembrisse. Täiendav kulu seoses –2 korruse rajamisega on prognoositavalt 47,4 miljonit eurot koos käibemaksuga."

Linnapea sõnul saaks selle otsusega haigla –2 korruse näol pinna, kuhu on võimalik kriisiolukorras (suurem tsiviilõnnetus, terrorirünnak, sõjategevus jms) paigutada patsiendid, eluliselt tähtsad ravi- ja diagnostikaseadmed ning jätkata haigla tööd.

Eestis selline n-ö kriisihaigla avamise suutlikkus maa-alustel korrustel täna haiglatel puudub, kinnitas linnapea.

Ta lisas, et tavaolukorras oleks –2 korrus kasutatav näiteks III-astme intensiivravi ja operatsioonikeskuse koolituskeskusena (nn simulatsioonikeskusena), personali garderoobi pinnana (haiglas on ca 4000 töötajat), laopinnana, arhiivina, tehnoloogiliste reservpindadena, parklana jne.

"Haigla kavandamisel on arvestatud, et maa-alused korrused on varustatud maapealsetest korrustest sõltumatult kasutatavate reservtoiteallikatega (elektrivarugeneraator ja puurkaev), täiendava hapnikujaamaga jms. Maa-aluse teise korruse reservpind varustatakse ligikaudu 500 voodikoha teenindamiseks vajalike kommunikatsioonidega (tugev- ja nõrkvool, hapnik, suruõhk jne)," täpsustas Kõlvart.

Maa-aluse lisakorrusega lükkuks ehitustööde planeeritav lõpp viis kuud edasi. Sellele vaatamata loodab linnapea muutunud julgeolekuolukorra tõttu ka Euroopa Komisjoni mõistvat suhtumist.

"Selle otsusega on võimalik luua turvaline n-ö kriisihaigla meditsiinilise suurõnnetuse olukorras. Pärast hoone valmimist ei ole enam tehniliselt võimalik maa-alust lisakorrust rajada," lisas ta.

Tallinna haigla rajamise aluseks on 11. novembril 2021 sõlmitud projekteerimistööde lepingule vastav maht, st korrused –1 kuni 6 ehitatakse välja ja 7. korrus projekteeritakse eelprojekti staadiumis tagamaks, et tulevikus pärast hoone valmimist oleks võimalik 7. (palati)korrus peale ehitada. Ehitustööde planeeritav lõpp on aprill 2027. Prognoosmaksumus koos meditsiinitehnoloogia on 537,6 miljonit eurot koos käibemaksuga.