"Põhimõtteliselt oleks võimalik /---/ variant, kus ukrainlased ei anna alla ning sõlmitakse mingisugune vaherahu," ütles Kallas ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Võimalust, et Venemaa või Ukraina praeguse sõja täielikult kaotaks ning tingimusteta alistuks, Kallase arvates ei ole.

Tema hinnangul on Venemaa rünnakuga toimunud lääneriikide hoiakutes Kremli praeguse poliitika suhtes tektooniline muutus, mis tähendab, et Ukrainale surve avaldamine [lääneriikide poolt] on praktiliselt välistatud.

"Igatahes minu meelest on Ukrainal praegu ikkagi väga suur šanss saada väga hea lõpptulemus," leidis ta.

"Missugune vaherahu kokkulepe on, sõltub väga palju Ukraina sõjalisest edust. Nagu ka Eesti Vabadussõja ajal sõltus rahulepingu sisu Eesti sõjalisest võimekusest," lisas Kallas.

Ta viitas ka sellele, et riik võib sõjas edukas olla kaitselahinguid pidades nagu Vietnamis sõjas, mille USA kaotas või nagu ka Afganistanis, mille Nõukogude Liit kaotas.  

Vaherahuga tekiks ilmselt uus külmutatud konflikt

Kallase hinnangul tekiks ilmselt Ukraina ja Venemaa sõlmitava vaherahuga Euroopas uus niinimetatud külmutatud konflikt.

"Küsimus on see, milline see vaherahu oleks. Vaherahu tähendab ju seda, et väed jäävad mingile piirile seisma. Aga millisele piirile? Igatahes vaherahu hetkeks Ukraina kõiki [Venemaa okupeeritud] territooriume tagasi ei saa. Aga Ukraina ei tunnista seda (territooriumite kaotust - toim.) iialgi, aga lepib vaherahuga," arutles Kallas.

"Seega tekib väga suur, selles maailmas kõige suurem külmutatud konflikt, mis võib iga hetk puhkeda uuesti sõjaks. Ma usun, et see on realistlik prognoos, mis ei ole tingimata väga hea prognoos. Aga Ukraina juhid ei saa mingil juhul loobuda nõudmisest kõik territooriumid tagastada, kaasa arvatud Krimm," rääkis Kallas. Samas peab midagi erilist juhtuma, et Venemaa sellega nõustuks, lisas ta.

Vaherahu joon võib aga määrata, et okupeeritud territooriumid jäävad Venemaale ja kahjuks võib see väga kaua kesta, tõdes Kallas.

Lääs ei saa kiirelt naasta tavasuhtlemisele Venemaaga

Kallase sõnul on praeguse sõjaga toimunud lääneriikides tektooniline muutus suhtumises Venemaasse ning ta võrdles seda Teise maailmasõja eelse ajaga, kus Hitlerile tehti mitmeid järeleandmisi, kuid lõpuks enam mitte.

"Nüüd ka on lääs selgelt poole valinud ja järeleandmisi ei tehta. Seisukoht on, et [sõja lõpetamise otsus] on Ukraina teha. Lääs toetab Ukrainat kõigega – relvade, toidu ja muu varustusega - aga lahendus peab olema Ukraina otsustada," rääkis Kallas.

Küsimusele, kas lääneriigid võiks pärast vaherahu kiirelt naasta suhtluses Venemaaga tavalisele tasemel, vastas Kallas, et demokraatlikes riikides oleks sellist tagasikäiku väga keeruline anda, kuna avalikkus hakkaks selle kohta poliitikutelt aru pärima. "Kuigi ärihuvisid ei saa välistada," lisas ta.

Euroopa suhe Venemaaga muutuks kardinaalselt, kui suudetaks vabaneda Vene gaasi sõltuvusest - et Venemaa ei oleks enam väljapressimist võimaldavas positsioonist, vaid lääs saaks gaasi osta puhtalt ärilistel kaalutlustel, ütles Kallas.