Ta on väga erakorraline. Neid erakorralisi tippkohtumisi ei olegi toimunud. Viimati need liidrid kohtusid küll virtuaalselt 25. veebruaril. Nüüd nad kogunevad füüsiliselt Brüsselis NATO peakorteris.

NATO kollektiivkaitse tugevdamisega seoses otsustatakse, et luuakse neli uut pataljoni ehk lahingugruppi Ungarisse, Slovakkiasse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse.

Samuti arutatakse Sillaste-Ellingu sõnul Ukraina täiendavat aitamist. "Seal on oluline see, et liitlased tulevad kokku, räägivad sellest abist, mida juba antakse Ukrainale ja kuidas saaks veel rohkem teha, et Ukrainat toetada nii poliitiliselt kui ka sõjalise abiga. NATO ise muidugi midagi otseselt ei anna, aga liitlased on väga palju andnud ja siin on oodata, et tulevad liitlased individuaalselt ja ütlevad, millist sõjalist abi nad Ukrainale juurde annavad," rääkis Sillaste-Elling.

NATO juunikuisel tippkohtumisel Madridis on plaanis sõnastada uus NATO strateegiadokument. Sillaste-Ellingu sõnul ootab dokumenti drastiline uuendamine.

"Täna kehtib strateegiline dokument aastast 2010, kus on kirjas, et Venemaa on NATO strateegiline partner ning soov arendada seda partnerlust. Olukord on kardinaalselt muutunud. Täna ei saa selle kehtiva dokumendiga enam edasi minna ja seda on vaja oluliselt uuendada. See ohupilt peab olema õige ja ka NATO poolne vastus peab olema õige, et millise hoiaku NATO võtab Venemaa suhtes," rääkis Sillaste-Elling.

Sillaste-Ellingu sõnul tuleb sisse ka Hiina küsimus, sest 2010. aasta strateegiadokumendis ei ole sõnagi Hiinast kirjas.

Kaju: USA hakkab Euroopa julgeolekut tõsisemalt võtma

Saatejuht Janek Luts küsis samuti saates osalenud välispoliitika vaatlejalt Andreas Kajult hinnangut, miks ei andnud USA president Joe Biden enne oma Euroopa reisi konkreetseid sõnumeid oma eesmärkide ja plaanide suhtes.

Kaju sõnul on viimastel nädalaid olnud näiteid rutakatest USA juhtkonna väljaütlemistest ja sellest, milliseid sõnumeid on saadetud näiteks Vene Föderatsioonile.

"Ennekõike on siin küsimus selles, et kas ja kui palju peaksid Ameerika Ühendriigid või NATO rääkima sellest, mida nad kindlasti ei tee ja kas selleks, et Venemaad heidutada või sundida muutma oma kurssi Ukraina sõjas tuleks rohkem jätta ruumi selliseks strateegiliseks ambivalentsuseks, et Vene Föderatsiooni kõrgem poliitiline ja sõjaline juhtkond peaks rohkem arvama ja spekuleerima selle üle, millised võivad olla NATO vastused erinevatele Venemaa uutele sõjalistele, kineetilistele tegevustele," lausus Kaju.

Teine põhjus, miks antud hetkel president Biden põhjalikke kommentaare ei jaganud, on see, et väga palju teemasid on siiski veel õhus. "Üldine kurss on selge – lääs on ühtne, täiendavad panused Ukraina abistamiseks tulevad. Kindlasti liigub NATO selles suunas, et oluliselt tugevdada NATO idatiiba," sõnas Kaju.

Kaju lisas, et läbirääkimiste laual saab olema ka palju praktilisi küsimusi näiteks energeetika ja Vene energiakandjatest loobumise teemal.

"Viimastel päevadel on USA teinud palju tööd selle nimel, et kas on võimalik koos Euroopa riikidega, kas täna või homme teatada uutest võimalikest sammudest selles osas, mida koos tehakse, et Euroopa energiajulgeolekut kindlustada, oludes, kus me oleme võtnud eesmärgiks kaks kolmandikku selle aasta jooksul vähendada Euroopa Liidus oma sõltuvust Vene energiaimpordist," rääkis Kaju.

Saatejuht Janek Luts täpsustas, et see on üks põhjus, miks Joe Biden osaleb ka Euroopa Liidu ülemkogul.

Kaju rääkis, et kuigi Ameerika Ühendriikide fookus ja eesmärk on panustada oma ressursse India ookeani ja Vaikse ookeane julgeoleku tugevdamisse seoses eelkõige Hiina ohu  tõusuga, on praegu tegelik elu sekkunud ning Kaju usub, et Ühendriigid hakkavad ka Venemaaga seoses end jõulisemalt kehtestama. Kaju sõnul hakkab USA mõistma, et Ukraina ja ka Euroopa puhul on USA vahetud julgeolekuhuvid tegelikult kaalul.

Kaju märkis, et Biden taotleb oma Euroopa reisiga ka suuremat vastutust Euroopa Liidult ja NATO liikmesriikidelt. 

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden alustas neljapäeval oma Euroopa reisi visiidiga Brüsselis, kus osaleb Euroopa Ülemkogul, G7 kohtumisel ja NATO liidrite erakorraliselt kohtumisel.