CNN: Bideni tänane Euroopa-visiit on lähiajaloo üks tähtsamaid
Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni neljapäeval algav visiit Euroopasse on üks olulisemaid, mis USA presidendid viimastel kümnenditel on teinud, leiab uudistekanal CNN. Briti rahvusringhääling BBC tõi välja viis tähtsamat teemat, millega Biden tegelema peab.
Bideni külaskäik Brüsselisse, kus ta osaleb NATO liidrite kohtumisel, G7 tippkohtumisel ning ka Euroopa Ülemkogul ja hilisemal visiidil Poolasse, peab näitama, kas lääs suudab peatada Ukrainas juba kuu aega verist sõda pidanud Vene presidendi Vladimir Putini, märkis CNN.
Seni ei ole lääneriikide kehtestatud laiaulatuslikud sanktsioonid Venemaa kurssi muutnud, ning pole selge, kas täiendavad sanktsioonid ja NATO otsus paigutada oma idatiivale täiendavaid heidutusvägesid toob muutuse.
Biden ei soovinud enne lennukile suundumist ajakirjanikele avada, mida ta kavatseb Euroopas oma kolleegidega rääkida. "Kõik, mida mul on öelda, ütlen ma siis, kui olen kohale jõudnud," teatas president.
NATO, Euroopa Liidu ja G7 tippkohtumised keskenduvad sellele, kuidas ühiselt Venemaad karistada ning Ukrainat toetada.
Bideni hilisem peatus Poolas peab näitama USA toetust Ukraina sõjapõgenike laviini alla jäänud riigile ning kinnitama ka USA toetust alliansi idatiivale.
Bideni jaoks on nüüdsed kõnelused Euroopas võimalus näidata oma diplomaatilisi võimeid, mida ta presidendikampaania ajal lubas kasutada, et taastada USA juhtroll maailmas ning parandada halvenenud suhteid liitlastega, kirjutas CNN.
Valges Majas nähakse sõda Ukrainas kui Bideni valitsemisaja pärandit määravat sündmust. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal USA kongressis video teel peetud kõnes öeldu – "Olla maailma liider tähendab olla rahu liider" – ripub nüüd kogu Bideni visiidi kohal, tõdes CNN.
Bideni visiidi viis peamist väljakutset
Briti ringhäälingukompanii BBC esitas oma veebiküljel viis peamist katsumust, mis tema ajakirjaniku Anthony Zurcheri hinnangul seisavad USA presidendi ja kogu lääne kogukonna ees seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse.
Ühtsuse näitamine
Ameerika Ühendriigid on seni liikunud samas rütmis liitlastega, eriti sõja alguses, kui olukorra sunnil saadi üle tavapärastest takistustest kiire konsensuse leidmisel. Kuid sõja jätkudes on oht erimeelsuste kasvamiseks. Biden peab liitlasi veenma, et NATO karmistunud hoiak ei ole ajutine, vaid uus normaalsus.
Põgenikekriis
Poola on vastu võtnud suurima hulga Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. Miljonite ukrainlaste saabumine riiki on pannud Poola suure surve alla ning kui põgenikevoogusid õigesti ei juhita, võib see tekitada riigis rahulolematust ja majanduslikke probleeme.
USA peab tagama, et Poola jääb NATO usaldusväärseks liikmeks.
Sõjaline külg
Kuigi USA on lubanud Ukrainale senisest moodsamaid kaugmaa õhutõrjerelvi, on nende kohaletoimetamine keerulisem kui lubaduste andmine.
Läänes kardetakse, et õhutõrjerelvade tarnimine Ukrainale võib esile kutsuda Venemaa vastuse NATO-le ja selle varustusteedele. Kas siin on USA-l vaja oma Euroopa liitlaste tuge.
Sanktsioonid
Seni on USA ja Euroopa riikide kehtestatud sanktsioonid suutnud vähe mõjutada Venemaad ega ole peatanud rünnakuid Ukrainas.
Ehkki lääneriigid on öelnud, et sanktsioonide mõjuma hakkamine võtab aega, kasvab surve leida uusi täiendavaid võimalusi Venemaa agressiooni peatamiseks.
Hiina küsimus
Nii USA kui ka Euroopa peavad pingutama, et hoida Hiina eemal Venemaa toetamise võimalusest, ning veel parem oleks, kui suudetakse Pekingit veenda olema kriitilisem Vene agressiooni suhtes.
Samas kaalutakse juba võimalust kehtestada ka Hiinale sanktsioone, kui see hakkaks Venemaad avalikult abistama.
Hiina äsjane toetus Venemaale suurimate majandustega riikide G20 rühmituses näitab, et Pekingit ei ole lihtne veenda.
Toimetaja: Mait Ots