"Balti riikide ühisettepanek, millega minnakse ka Madridi tippkohtumisele, on et igas Balti riigis peaks olema diviisi raamistik. Diviisi raamistik koosneks liitlasvägedest, mis paiknevad alaliselt Eestis ja mis oleks suurem kui praegune eFP tugevdatud lahingugrupp igas Balti riigis. Lisaks oleks siin diviisi juhtimiselement ja kindlasti oleks ka tugevdusjõud, mis oleksid kiiresti siiratavad Balti riikidesse, mis siis lõpuks moodustaks igas Balti riigis vajadusel diviisi," rääkis kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel reedel antud pressikonverentsil.

Sama on rääkinud ka kaitseväe juhataja Martin Herem, kelle sõnul ei mõtle Eesti NATO-lt diviisi valmidust soovides viiest või kümne tuhande võitleja alaliselt siia paigutamisest, vaid sellest, kuidas see diviis siia tekib.

"Sellel on olemas staap, sellel on olemas vähemalt kaks Eesti brigaadi pluss mõned teised Eesti üksused. Sellel on olemas need samad NATO eFP lahingugrupid," rääkis Herem aprillis ERR-ile.

Sama kordas Herem ka sel neljapäeval, öeldes, et see, kui NATO ei saada Balti riikidesse täiendavaid vägesid, ei pruugi olla probleem, kui selle asemel valmistatakse ette kaitseplaanid ja korraldatakse siinse piirkonna kaitsmiseks mõeldud üksuste roteerumine

Asekantsler Abel selgitas reedel, et Madridi tippkohtumise peateema on NATO üleminek heidutushoiakult idatiival kaitsehoiakule, mis tähendab sisuliselt selle piirkonna riikide tugevamat kaitset. "Ehk suuremad üksused, mis on valmis kaitseks, tagavad ka parema heidutuse. Seda eriti Venemaa ohustatud piiririikides," lisas ta.

NATO tippkohtumine Madridis toimub 29. - 30. juunini. Sellel uuendatakse alliansi strateegilist kontseptsiooni järgmiseks kümnekonnaks aastaks, et "NATO oleks kohanenud muutuva maailmaga ja suudaks tagada oma miljardi kodaniku julgeoleku," öeldakse alliansi eelteates.