Novaja Gazeta peatab tegevuse
Venemaa üks väheseid sõltumatuid meediaväljaandeid, ajaleht Novaja Gazeta teatas esmaspäeval, et peatab kuni Ukraina sõja lõpuni töö.
"Me saime teise hoiatuse [Venemaa meediajärelevalveametilt] Roskomnadzorilt. Pärast seda peatame ajalehe väljastamise paberil ja internetis, kuni "erioperatsiooni lõpuni Ukraina territooriumil". Lugupidamisega, Novaja Gazeta toimetus," teatas ajaleht sotsiaalmeedias ning oma kodulehele.
❗ Мы получили еще одно предупреждение Роскомнадзора.
— Новая Газета (@novaya_gazeta) March 28, 2022
После этого мы приостанавливаем выпуск газеты в сетях и на бумаге — "до окончания "специальной операции на территории Украины".
С уважением, редакция "Новой газеты"https://t.co/ppsun7SMGy
Vene võimud on pärast sõja alustamist Ukrainas asunud massiliselt piirama sõltumatute väljaannete tegevust Venemaal. Venemaa prokuratuuri käsul piirati juba veebruari lõpus Novaja Gazeta veebilehe tegevust. Leht lubas siiski jätkata oma lugejate informeerimist.
Roskomnadzor esitas esmaspäeval Novaja Gazeta toimetusele ja lehe asutajale teise kirjaliku hoiatuse, et see ei olnud tähistanud oma sisu välisagendi märgistusega. Venemaa võimud nõuavad välisagentideks kuulutatud organisatsioonidelt ja meediaväljaannetelt iga teate juurde infot selle kohta, et see on kuulutatud välisagendiks.
Roskomnadzor esitas 22. märtsil Novaja Gazetale esimese hoiatuse välisagentide seaduse rikkumise kohta. Seaduse kohaselt tähendab kaks kirjalikku hoiatust aasta jooksul õigust pöörduda kohtusse, et tühistada meediaväljaande registreering.
Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov sai sügisel Nobeli rahupreemia.
Venemaa on pärast sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril sõjast informeerivate meediakanalite blokeerimist, väites, et need ei kajasta tõepäraselt Vene sõjaväelaste tegevust. Venemaa nõuab meedialt ainult kaitseministeeriumi esitatud materjali esitamist ning on keelanud Ukrainas toimuva nimetamise sõjaks, käskides seda nimetada "sõjaliseks erioperatsiooniks".
Piirangute tõttu on takistatud teiste hulgas telekanali Dožd, raadiojaama Eho Moskvõ ja veebiväljaande Meduza töö.
BBC: Venemaa kinnitusel ei ole riigis tsensuuri
Briti rahvusringhääling BBC meenutas esmaspäeval, et Venemaa põhiseaduse kohaselt ei ole riigis tsensuuri, kuid sellest hoolimata on sõnavabadus sattunud viimastel kuudel ränga surve alla.
Kui Roskomnadzor hoiatas esmaspäeval Vene meediat avaldamast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski intervjuud neljale tuntud Vene ajakirjanikule, siis ta ei viidanud oma keelus ühelegi seadusele.
See peegeldab Kremli soovi kontrollida Ukraina sõjast avalikkusele antavat infot ning muret, et avalikkus võib pöörduda sissetungi vastu, kui hakkab saama selle kohta teistsuguseid vaateid, kui pakub riik, tõdes BBC. See on ka põhjus, miks alternatiivsed vaated on blokeeritud.
Nii on viimastel nädalatel kas blokeeritud või kinni pandud ligi pooled Venemaa sõltumatud uudisteväljaanded – nii raadio- ja telejaamad kui ka veebiväljaanded.
Lisaks on seadusemuudatustega tehtud Vene relvajõudude kohta valeuudiste avaldamine kriminaalkuriteoks, mille eest võib kuni 15 aastaks vangi saata.
Venemaal on televisioon kõige mõjukam ajakirjanduskanal, mis kujundab avalikku arvamust. Ehkki mõned venelased on suutnud Zelenski intervjuud internetis vaadata, ei ole seda telesaadetes isegi mainitud, märkis BBC.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Novaja Gazeta, Kommersant, BBC