Tallinna Sadam Ukraina sõja tõttu kedagi koondama ei pea
Tallinna Sadamal tuleb kolmandik kaubaveost Venemaalt. Kedagi Ukraina sõja tõttu ettevõte siiski ilmselt koondama ei pea.
Tallinna Sadama kommertsjuht Margus Vihman ütles ERR-ile, et kuna Valgevene kauba suhtes kehtestati 1. märtsil sanktsioonid, siis seda sadama kaudu enam ei liigu. Valgevene kaupa liikus aastas umbes kaks miljonit tonni.
Venemaalt tulevale kaubale veel piiranguid kehtestatud ei ole.
Vihman ütles, et kui kehtestataks sanktsioonid ka sellele, siis kaoks enam kui kolmandik sadama kaubamahust. See mõju ei oleks tema sõnul siiski saatuslik, sest sadama 110 miljoni euro suurusest käibest moodustavad Venemaa ja Valgevene kaubad väikese osa.
"See on kuskil seitse protsenti, sest meil on ka mitmeid teisi ärisid. Kaubamahus oleks kindlasti siiski tagasilöök suur," ütles Vihman. "Selles mõttes oleme me murelikud, aga me saame aru, et kõige tähtsam on see, et see sõda kõige kiiremini lõppeks ja selle nimel tuleb ohverdusi teha."
Kuigi piirangud on kehtestatud kaheti kasutatavatele kaupadele, nagu näiteks elektroonikale ja metallitoodetele, siis neid liigub kommertsjuhi sõnul sadama kaudu vähe.
Vihmani sõnutsi ei ole praegu olulisi takistusi ka äripartneritega tehingute sõlmimisel. Ta ütles, et ükski Tallinna Sadamas tegutsev ettevõte ei ole praegu nende inimeste omanduses, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.
"Meil tegelikult ei ole ka ühtegi ettevõtet, kes meile tasuks kas Venemaalt või läbi Vene panga. Kõik on ikkagi Eesti ettevõtted, teenivad raha Eestis ja tasuvad siit. Sellesmõttes ka pangandussanktsioonid meid ega meie kliente hetkel ei puuduta," selgitas Vihman.
Kommertsjuht ütles, et sadam see aasta tõenäoliselt kedagi koondama ei pea. Kõik koondamised tehti koroonakriisi ajal juba ära ning nüüd ollakse tema sõnul heas vormis.
Kui Venemaalt tulevale kaubale kehtestataks täiendavad piirangud, mõjutaksid need Vihmani sõnul eeskätt sadama terminale.
"Kindlasti see valmistaks probleeme meie rentnikele ehk terminalidele, kes meie sadamates tegutsevad. Eelkõige siis vedellasti- ja väetiseterminalidele," rääkis Vihman. "Nemad on raskemas olukorras ning peavad inimesi koondama. Need inimesed on tavaliselt Maardust või Alexela puhul Paldiskist - seal kohalikud inimesed võivad jääda tööta."