EKRE esimees Martin Helme ja Isamaa riigikogu saadik Urmas Reinsalu mõlemad leidsid, et valitsus püüab eelnõuga vastu võtta ka Euroopa Liidu nõutavaid muudatusi vaenukõne keelamiseks, mis Eestis on seni tegemata, ning seda ei tohiks lubada.

"Tegelikult on see meelsuskontrolli seadus ja see on kõikehõlmav - see ei puuduta Ukraina sõda või Vene sümboleid. Ta on kõikehõlmav ja see tegelikult tähendab, et nad (valitsus – toim.) on tulnud uuesti meile vihakõneseadusega ehk meelsuskontrolli või tsensuuri seadusega," ütles EKRE esimees Martin Helme reedel ERR-ile. "Meie oleme alati olnud kategooriliselt vastu meelsuse kriminaliseerimisele. Ja ma eraldi toonitaksin, et sõja õhutamine on ka tänasel päeval Eestis seadusega keelatud ja lausa kriminaalkorras on seda võimalik karistada. Või rahvusliku vaenu õhutamine täpselt sama moodi," lisas Helme.

Tema hinnangul on ka praeguste seaduste alusel võimalik provokatsioonid 9. mail ära hoida.

Ka Reinsalu kritiseeris valitsuse eelnõu, leides, et see on liiga ebamäärane ning kinnitas, et tema esitatud alternatiivne eelnõu lahendaks selle teema paremini.

"Minu esitatud seaduseelnõu on väga konkreetne: Vene Föderatsiooni Ukraina-vastast agressiooni toetavate sümbolite kasutamine on keelatud väärteona ja kuriteona, kui see on viinud vägivallale või toonud kaasa vägivalla ohu - selge ja arusaadav, me saame aru [et see puudutab] Z-i ja Georgi linti," rääkis Reinsalu.

Valitsuse eelnõu, milles räägitakse vaenulikust sümboolikast, on tema hinnangul palju ähmasem ja raskendab seaduse mõtte ellu viimist.

EKRE ja Isamaa: vaenukõne keelamist ei tohi lihtsustada

Ka Reinsalu kritiseeris valitsust plaani eest muuta karistusseaduses vaenukõne karistamine senisest lihtsamaks.

Kui seni karistatakse Eesti vaenukõne eest ainult siis, kui see toob ohvrile kaasa konkreetseid tagajärgi, siis eelnõu kohaselt kaotatakse vaenu õhutamise tagajärjenõue - oht isiku elule, tervisele või varale – ning kui selline tagajärg kaasneb, oleks tegemist juba kuriteoga.

"Valitsus teeb väga suure põhimõttelise vea. Ja minu hinnangul on see moraalne vargus. Nimelt ta püüab sõda ära kasutades lahendada ühiskondlikult väga tugevaid vastuolusid omavaid probleeme selle kattevarjus, millel tegelikkuses ei ole reaalselt pistmist praeguse kriitilise olukorraga meie julgeolekuga," rääkis Reinsalu. Tema sõnul oleks vihakõne eest karistamine ilma reaalse ohuta "ohtlik, tegelikkuses absurdne ja võib teenida hoopis Venemaa huve".

Helme kinnitusel ei toeta EKRE valitsuse eelnõu: "On selge, et meie sellise seadusega nõus ei ole. See on Eesti põhiseadusega vastuolus olev, see on vaba ühiskonnaga vastuolus olev. Esiteks on võimalik selliste sümbolite eest ka täna karistada, kui need on tõepoolest vaenu õhutavad nii nagu me sellest siiamaani oleme aru saanud. Ja teiseks meil on tegelikult ju vaja, et me teaksime, kellega kõrvuti me elame. Inimesed, kes panevad endale rinda Georgi linte võis Z-tähtesid endale soengusse sätivad - meil on kasulik, et me teame, kes nad on."

"Tegelikult suurem osa nendest inimestest ei ole mitte Eesti kodanikud, vaid Eestis elamisloaga olevad Vene kodanikud. Ja sellised inimesed tuleks Eestist välja saata ja selleks on meil ka seadus olemas," lisas Helme.

Reinsalu ei öelnud, kuidas Isamaa eelnõu suhtes hääletab, kuid ta rõhutas, et tema hinnangul on valitsuskoalitsioon rikkunud konsensust, et kriis ajal ei hakata tegelema igapäevapoliitikaga.

"Minu üleskutse on ühene. Opositsioon ei tohiks kuritarvitada tema parlamentaarseid relvi praeguses kriisiajas, aga valitsus ei tohiks kasutada sõda ettekäändena hoopis muude probleemide lahendamisel, millel ei ole Ukraina toetamisega ega Venemaa agressiooni vastustamisega mingit pistmist. Ja see võiks olla ühisosa praeguses kriisis," rõhutas Reinsalu.

Ossinovski toetab eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, äsja riigikogus lahkumisest teatanud Jevgeni Ossinovski ütles, et peab eelnõu vajalikuks: "Ma arvan, et see eelnõu on kahtlemata vajalik. Kujunenud olukorras on sõda propageerivate sümbolite kasutamise piiramine vajalik ja selleks ka õigusliku baasi täpsustada tuleb. Nii et selles mõttes igati asjakohane algatus."

Samuti ei näe tema probleemi selles, et sama eelnõuga püütakse lahendada ka vaidlust Euroopa Komisjoniga niinimetatud vihakõne seaduse muutmiseks.

"Detailides võime muidugi diskuteerida selle üle, et kuidas täpselt seda sõnastada, aga tänane paragrahv, mis ütleb seda, et vaenu õhutamine on karistatav ainult juhul, kui sellega kaasneb reaalne oht elule ja tervisele – see selgelt ei ole piisav turvatunde loomiseks Eesti ühiskonnas," leidis Ossinovski. "Me oleme avalikus ruumis näinud, kuidas kedagi võidakse ähvardada sisuliselt vägivallaga, aga pärast vestlust inimene ütleb, et ta tegi nalja ja sellest tulenevalt ei saa politsei rohkem midagi teha," rääkis ta. "Kujutame ette üleskutset, et lööme ukrainlased mättasse. Praeguse seisuga, kui politsei peaks hakkama menetlema, siis inimene ütleb, et tegi nalja, tal pole olnud reaalset kavatsust kellelegi liiga teha ja siis ei saakski mitte midagi ette võtta. Ma arvan, et see kindlasti ei ole asjakohane ja kui see väärteokoosseis tekiks, on see igati asjakohane," leidis Ossinovski.

"Me peame valmistuma selleks, et ühiskonnas võivad pinged kasvada. Ja loomulikult peavad meil olema vajalikud juriidilised instrumendid selleks, et politsei saaks oma tööd teha," ütles Ossinovski.