Oluline 4. aprillil, kell 23:00:

- Ukraina peastaap: Venemaa on alustanud 60 000 sõjaväelase varjatud mobiliseerimist;

- kuberner: Zõtomõri oblastis pole enam Vene vägesid;

- Ukraina kaitseministeerium: Vene väed valmistuvad Harkivi rünnakuks;

- Ukraina peaprokuröri sõnul võib Borodjankas olla rohkem ohvreid kui Butšas, Kuleba sõnul on kõige õudsem olukord Mariupolis;

- Mariupoli linnapea sõnul on linn katastroofi lävel;

- Ukraina presidendi hinnangul on Butša massimõrva põhjuseks ka Euroopa kokkulepluspoliitika;

- ÜRO peasekretär nõuab sõltumatut juurdlust tsiviilisikute tapmise asjus;

- Saksamaa kaitseminister nõuab, et Euroopa arutaks Venemaalt gaasi ostmise keelamist;

- Macron kutsus EL-i üles peatama Venemaalt pärit söe ja nafta sisseveo

- Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul on Mariupoli vallutamine Venemaa jaoks võtmetähtsusega.

Zelenski külastas Butšat

Ukraina president Volodomõr Zelenski külastas esmaspäeval Vene sõjaväelaste ilmselgete kuritegude asukohana maailma meedia fookusesse jõudnud Butšat.

Zelenski vaatas tänavat, kus sõja esimestel päevadel Ukraina sõjavägi purustas Vene soomukikolonni ja rääkis kohalike elanikega.

Zelenski ütles, et Venemaa on pannud toime sõjakuritegusid ja genotsiidi.

Vastuseks BBC küsimusele, kas rahukõnelused Venemaaga on veel võimalikud, ütles Zelenski: "Jah, sest Ukraina peab saama rahu. Me oleme 21. sajandi Euroopas. Me jätkame diplomaatilisi ja sõjalisi pingutusi."

Zõtomõri oblastist on lahkunud kõik, Kiievi ümbert kaks kolmandikku Vene vägedest

Venemaa on ümber paigutanud umbes kaks kolmandikku Kiievi ümber paiknenud vägedest, suur osa neist on viidud Valgevenesse, ütles esmaspäeval USA kaitseministeeriumi ametnik.

Tõenäoliselt suunatakse need väed ümber Ida-Ukrainasse, lisas ta.

Zõtomõri oblasti kuberner teatas esmaspäeval, et oblastis pole enam Vene vägesid. "Nad lahkusid, jättes maha osa oma masinatest ja laskemoonast," ütles kuberner Vitali Bunetško.

Zõtomõri oblast piirneb idas Kiievi oblastiga.

Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvõtskõi ütles, et kõik oblasti linnad ja külas on okupantidest vabad ning Ukraina väed on proovimas suruda kõiki Vene vägesid oblastist välja.

Ka Žõvõtskõi märkis, et Vene väed jätsid taganedes maha masinaid, millest osa olid täiesti töökorras.

Kagu-Ukrainas käivad endiselt ägedad lahingud Mariupoli pärast, Pentagoni hinnangul pole Vene väed jõudnud lähemale linna vallutamisele.

Vene väed on varasemast tõmbunud rohkem kaitseasendisse Hersoni juures, lisas USA kaitseametnik. "Meie hinnang on, et nad on sattunud Hersoni ja Mõkolajivi vahel raskustesse ja tõmbunud Hersoni ümber kaitseasendisse," lausus ta.

Ukraina kaitseministeerium: Venemaa valmistub Harkivit ründama

Vene väed valmistuvad uueks rünnakuks Harkivi linnale, et saada linn enda valdusse ning piirata ümber Ukraina väed riigi idaosas, ütles esmaspäeval Ukraina kaitseministeerium.

Kaitseministeeriumi kõneisik Oleksandr Motuzjanõk ütles, et Vene väed ründasid Rubižne ja Popasna linnu, et järgmiseks rünnata Luhanski oblasti pealinna Severodonetski. Samal ajal kogutakse vägesid Mariupoli vallutamiseks, lisas ta.

Motuzjanõki sõnul koguvad Vene väed Ukraina idapiiril kütust ja laskemoona.

Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan ütles esmaspäeva õhtul, et Venemaa valmistub Ida-Ukrainas suuremaks rünnakuks ning tõenäoliselt on Venemaa plaan saata sinna lisaks kümneid tuhandeid sõdureid.

Ukraina peaprokurör: Borodjankas võib ohvrite arv olla suurem kui Butšas

Kiievi oblastis on Vene vägede rünnakutes enim kannatada saanud Borodjanka linn, ütles esmaspäeval Ukraina peaprokurör Irina Venediktova.

Venediktova sõnul võib inimohvrite arv Borodjankas olla suurem kui mujal, täpsustamata, kui suur.

"Inimohvrite osas on kõige hullem seis Borodjankas. Sellega pole kerge tegelda," ütles Venediktova.

Venediktova märkis, praeguseks on andmeid kogutud ööpäeva jagu ning prokuratuur on praegu töötamas Irpinis, Butšas ja Vorzelis. "Ma arvan, et Borodjankast peame me eraldi rääkima," lausus ta.

Borodjanka asub 23 kilomeetrit läänes Butša linnast, kus Vene sõjaväelased tapsid praegustel andmetel sadu tsiviilelanikke.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles esmaspäeva õhtul, et Butša linnas nähtud õudused on ainult jäämäe tipp.

"Võin teile öelda liialdamata, suure kurbusega, et olukord Mariupolis on palju hullem võrreldes sellega, mida oleme näinud Butšas ja teistes linnades ja külades Kiievi lähedal," lausus Kuleba.

Mariupoli linnapea: linn on katastroofi lävel

Ümberpiiratud Mariupol on humanitaarkatastroofi lävel, 100 000 inimest ootab linnas endiselt evakueerimist, ütles linnapea Vadõm Boitšenko.

"Olukord Mariupolis on endiselt väga keeruline. Me oleme humanitaarkatastroofi lävel — pole elektrit, pole vett, pole toitu, pole ravimeid, ja juba rohkem kui kuu aega. Seetõttu me nõuame, et Mariupolile antaks võimalus täielikuks evakuatsiooniks ja ligipääs linnale. Aga me näeme, et praegu blokeerib Vene föderatsioon kogu humanitaarabi, mis Mariupoli poole liigub. Ükski kaup ei jõua Mariupolini," lausus Boitšenko.

Ta lisas, et vaatamata Ukraina ja Venemaa kokkuleppele pole evakuatsioonibussid linnani jõudnud, inimesed põgenevad Mariupolist oma autodega Berdjanski poole, kuid see teekond on ohtlik.

Mariupoli lähedal peeti kinni Punase Risti konvoi

Paarikümne kilomeetri kaugusel Mariupolist peeti kinni linna teel olnud Punase Risti meeskonna, teatas Punane Rist.

Meeskonda, mis oli teel ümber piiratud Mariupolisse, et linnaelanikke evakueerida, hoiab kinni Manhuši linnas politsei, lisas Punane Rist.

Punase Risti kõneisik Jason Straziuso ütles Reutersile, et tegu pole meeskonna pantvangistamisega.

Ukraina: Venemaa plaanib varjatud mobilisatsiooni 

Ukraina kaitsejõudude peastaabi kesköise ülevaate kohaselt jätkab Venemaa raketirünnakuid Ukraina kriitilise taristu pihta, üritades külvata hirmu ja halvata Ukraina vägede logistikat.

Valgevene suunal vastu esmaspäeva muutusi pole toimunud. Samuti on suurte muutusteta Harkivi suund, kus Vene armee jätkab linna osalist piiramist ning ka suurtükilööke elurajoonide pihta ja vägede ümberpaigutamist.

Izjumi all üritas Vene armee rünnakut, kuid peastaabi kinnitusel tulemusteta.

Donbassis keskendus Vene armee Rubižne, Popasna, Troitske ja Avdijevka ja Marinka ründamisele ning ettevalmistustele rünnakuks Severodonetski ja Velõka Novosilka suunal.

Jätkub Mariupoli piiramine, suurtükituli ja lahingud linnas.

Hommikuses ülevaates märkis peastaap, et Venemaa on alustanud 60 000 sõjaväelase varjatud mobiliseerimist, et korvata Ukrainas saadud kaotusi.

Kuigi vangi langenud Vene sõjaväelaste seas on nii ajateenijaid kui sisuliselt Venemaa poolt okupeeritud Luhanski ja Donetski aladelt sundmobiliseeritud mehi, siis Venemaa on korduvalt teatanud, et ajateenijaid ja reserviste otse sõtta ei saadeta.

Peastaabi kinnitusel on Ukraina viimase ööpäeva jooksul alla tulistanud kolm Vene sõjalennukit: Su-34, Su-35 ja Il-22.

Ukraina: Kiievi piirkonnast on leitud pärast Vene vägede lahkumist vähemalt 400 tsiviilisiku surnukehad

Ukraina võimud teatasid esmaspäeval, et avastavad Kiievi lähedalt üha rohkem tsiviilisikute surnukehasid. "Praeguseks on leitud vähemalt 400 surnukeha," teatasid esmaspäeval Ukraina ametnikud. 

Ukraina siseministeeriumi teatel takistab inimeste leidmist miinide olemasolu. 

Analüüs: Venemaa on kaotanud Ukrainast kolm korda rohkem sõjatehnikat

Venemaa armee kaotas sõja esimese 40 päeva jooksul kolm korda sõjatehnikat kui Ukraina sõjavägi, selgub sõjalise analüüsi veebilehe Oryx andmetest. 

Oryx väidab, et Venemaa on kaotanud 2406 ühikut sõjatehnikat, nende seas on tankid, soomusmasinad. Ukraina on kaotanud 677 ühikut, vahendas BBC. 

Oryxi hinnangul on hävitatud sõjavarustuse hulk tõenäoliselt isegi veelgi suurem.

Ukraina andmed Vene armee kaotuste kohta

Ukraina peastaap avaldas teisipäeval taas oma hinnangu Venemaa kaotustele sõjas:

- 18 300 sõjaväelast;

- 647 tanki;

- 1844 jalaväe lahingumasinat;

- 147 lennukit;

- 134 helikopterit.

Oma kaotuste kohta Ukraina regulaarselt andmeid ei avalda.

Zelenski: Butša massimõrvas on süüdi ka Euroopa kokkulepluspoliitika

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on Butšas ja mujal Kiievi lähistel toimunud tsiviilisikute tapmises peale Vene vägede süüdi ka need Euroopa poliitikud, kes on pika aja jooksul üritanud Venemaaga kokku leppida, hoolimata sellest, et Venemaa kurss on olnud selgelt näha.

"Ma kutsusin proua Merkeli ja härra Sarkozy Butšasse visiidile, las nad näevad, milleni on viinud nende kokkulepluspoliitika 14 aasta jooksul," ütles Zelenski. Kaua valitsenud Saksamaa liidukantslerist ja Prantsusmaa presidendist rääkides lisas Zelenski veel, et mõlemale oleks kasulik oma silmaga näha piinatud ja tapetud Ukraina naisi.

Zelenski rõhutas ka, et Euroopa Liidu kavandatavad uued sanktsioonid Venemaa vastu on tervitatavad, ent massimõrvu korraldava riigi vastu neist ei piisa.

Ukraina: Mariupoli tsiviilelanike päästmiseks mõeldud bussid ei jõudnud linna

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles esmaspäeval, et Mariupoli tsiviilisikute päästmiseks mõeldud bussid ei jõudnud ümberpiiratud Lõuna-Ukraina linna. 

Vereštšuk süüdistas Venemaa vägesid Rahvusvahelise Punase Risti tegevuse blokeerimises. Uudisteagentuuri Reuters andmetel on pidevad jõupingutused evakueerimise korraldamiseks ebaõnnestunud. 

Punane Rist teatas varem, et pole pääsenud Mariupoli. 

ÜRO peasekretär: tsiviilisikute tapmist tuleb sõltumatult uurida

ÜRO peasekretär Antonio Guterres teatas, et on sügavalt šokeeritud Butšas tapetud tsiviilisikuid kujutavaist piltidest ning nõuab juhtunu asjus juurdlus, mis peab kindlasti viima süüdlaste vastutusele võtmiseni.

Guterres tegi oma avalduse Twitteris pärast seda, kui pealtnägijad ja ametivõimud olid kinnitanud sadade tsiviilisikute tapmist Vene vägede lahkumise ajal Kiievi ümbrusest.

Venemaa süüdistab Ukrainat katses "Butša provokatsiooni" abil rahukõnelusi nurjata

Venemaa välisministeeriumi eestkõneleja Maria Zahharova teatas, et Venemaa nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist seoses Kiievi katsetega nurjata rahuläbirääkimisi ja õhutada vägivalda provokatsiooni abil Butšas.

Zahharova sõnul on provokatsiooni taga "Ukraina armee ja äärmuslased" ning kuriteo mõte on rahuläbirääkimised nurja ja vaenupooled veel enam tülli ajada.

London: Venemaa valmistub Donbassis pealetungiks, piirkonda liiguvad Wagneri palgasõdurid

"Venemaa sõjavägi jätkab konsolideerumist ja suunab oma pealetungi fookuse Donbassi piirkonda. Venemaa väed, sealhulgas riigiga seotud Wagneri palgasõdurid liiguvad piirkonda," teatas esmaspäeval Suurbritannia kaitseministeerium. 

Suurbritannia ametnikud on viimase nädala jooksul teatanud, et Moskva plaanib kasutada Wagneri palgasõdureid. Venemaa armee moraal on  endiselt madal, vahendas CNN.

Macron kutsus EL-i üles peatama Venemaalt pärit söe ja nafta sisseveo

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et soovib näha Venemaa kivisöe- ja naftaekspordi lõpetamist Euroopa Liitu (EL). Macroni sõnul on olemas väga selgeid märke, et Venemaa pani Butšas toime sõjakuriteo. 

"Me ei saa lasta sellel vaibuda. Meil peavad olema sanktsioonid, mis on seotud Butšas ja Mariupolis toimuvaga. Need, kes on nende kuritegude taga, peavad nende eest vastutama,"  ütles Macron. 

"Peame saatma väga selge signaali. Ilma õigluseta pole rahu," ütles Macron. 

Macroni sõnul on Prantsusmaa nõus Ukrainat aitama Butša sündmuste uurimisel. 

Saksamaa minister: Euroopa Liit peab arutama Vene gaasi keelamist

Saksamaa kaitseministri Christine Lambrechti sõnul ei tohi Vene sõdurite tapatöö Butšas jääda karistuseta ning Euroopa Liit peab tõsiselt kaaluma Vene gaasist täielikku loobumist.

Lambrecht ütles avalik-õiguslikule telekanalile ARD, et sellised kuriteod ei tohi vastuseta jääda.

Varem ütles Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, et Lääneliitlased peavad lähipäevil uutes Venemaavastastes sanktsioonides kokku leppima.

"See kohutav sõjakuritegu ei saa jääda vastuseta," ütles riigi asekantsler ja majandusminister Robert Habeck Saksa ajalehele Bild päev pärast seda, kui Ukraina kohalike ametnike sõnul leiti pärast Vene vägede lahkumist massihaudadest ligi 300 tsiviilisiku surnukehad.

"Ma arvan, et sanktsioone on vaja karmistada. Seda me koos oma EL-i partneritega ette valmistame," lisas Habeck.

Mariupoli vallutamine on Venemaale prioriteetne, hindab Ühendkuningriigi kaitseministeerium

Mariupoli üle kontrolli saavutamine on Venemaa sissetungi seisukohalt võtmetähtsusega, selgub Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi analüüsist.

Kaitseministeeriumi hinnangul saab Venemaa Mariupoli kaudu ühendada okupeeritud Krimmi teiste okupeeritud aladega Donetskis. Ministeeriumi hinnangul peetakse just seepärast Mariupoli pärast nii ägedaid lahinguid.

Ministeeriumi eksperdid aga hindavad, et Mariupoli vallutamine ei saa ka edaspidi olema kerge, sest linna kaitsjate väga kindlaks osutunud vastupanu ei rauge.

Häving Tšernihivis

Tšernihivi linnapea Vladõslav Atrošenko ütles pühapäeval, et Venemaa rünnakud on hävitanud vähemalt 70 protsenti linnast. Ta ütles, et rünnakute tagajärjed on olnud rasked ja peegeldavad teiste Ukraina linnade, nagu Butša ja Mariupol, kaotusi.

Ukraina relvajõud saavutasid linna üle kontrolli – praeguseks, kuid ametnikud kardavad uusi rünnakuid. "See, et nad lahkusid, ei tähenda, et nad homme tagasi ei tuleks," ütles ta venelaste kohta. "Täna võib öelda, et on vaikne, käib koristus, käib demineerimine."

Atrošenko hinnang tuli pärast seda, kui inimõiguste rühmitus Human Rights Watch tegi avalduse, mille kohaselt on ta leidnud mitu juhtumit, kus Vene sõjaväelased on Tšernihivis ja ka teistes linnades, nagu Harkivis ja Kiievis, pannud toime sõjakuritegusid.

Venelased pommitasid Mõkolajivit

Ukraina Musta mere äärset Mõkolajivi sadamat on tabanud mitu Vene raketti, ütles riigi siseministeeriumi abi Anton Geraštšenko pühapäeval.

Geraštšenko ütles sotsiaalmeediapostituses, et rünnakust teatasid kohalikud võimud.

Vene väed on rünnanud Ukraina lõunasadamaid, sealhulgas Odessat, Mõkolajivi ja Mariupoli, sest nad üritavad Ukrainat Mustast merest eraldada ja luua maismaakoridori Venemaalt Krimmi.

Reutersi teatel kuuldi pühapäeval Ukraina piiri lähedal asuvas Belgorodi linnas kahte plahvatust. Kaks päeva varem süüdistasid Venemaa võimud Ukraina vägesid sealse kütusehoidla pommitamises.

Plahvatuste põhjus ei olnud kohe selge. Üks tunnistaja ütles, et plahvatused olid nii võimsad, et lõhkusid tema Belgorodis asuva kodu aknaid.