Butšas leitud 400 vähemalt jõhkralt mõrvatud surnukeha on Perlingu sõnul kindlasti tõendusmaterjal, et toime on pandud sõjakuritegusid.

"Me oleme näinud pilte, mis annavad tunnistust, et tegemist on ka inimsusevastaste kuritegudega. Ukrainlased ütlevad, et kahjuks on neil kaheksa aastat kogemust sõjakuritegude menetlemisel ja ma olen veendunud, et need juhtumid jõuavad ka kohtu ette."

Perlingu sõnul ootavad ukrainlased nüüd uut Nürnbergi protsessi, et mingigi osa õiglusest tagasi saada.

"Seda on vaja ka Venemaale, et nad vaataks otsa neile piltidele ja midagi hakkaks sealses ühiskonnas murduma. Nad ei ole kommunismikuritegude eest pidanud ühiskondlikku häbi läbi elama. Ukraina otsib õiglust ja Venemaa peab kollektiivse häbitunde läbi elama."

Seda on vaja ka läänele, et sealsesse teadvusesse jõuaks, et see, mis Ukrainas toimub, on võrreldav holokaustiga, rääkis endine peaprokurör.

"Nad (ukrainlased - toim) korjavad kohapeal tõendeid, teevad koostööd rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Kolmas liin on, et nad paluvad sõjapõgenike vastuvõtjatelt, et ka neilt kogutaks tõendeid. Seda selleks, et kui ühel päeval on vaja õigust mõista, oleks ka tõendid olemas."

Perling lisas, et pärast Teist maailmasõda pandi paika sõjapidamise reeglid, eriti mis puudutab tsiviilelanike kannatustest säästmist.

"Aga Venemaa neid reegleid ei aktsepteeri. Nende jaoks pole neid olemas. Mida me sõja esimese 40. päevaga oleme näinud, et liiga kaua on kõrvalt vaadatud. Praegu on seis, kus tuleb tegutseda ja mitte tõdeda, et see on maailmale äratuskell. Toetan seetõttu seisukohta, et Venemaa tuleb lükata täielikku isolatsiooni," sõnas endine riigi peaprokurör Lavly Perling.