Kui kuue õpilasega Sonda algkooli sulgemine kirgi ei tekitanud, siis 60 õpilasega Lüganuse põhikooli kinni panemisega kogukond leppinud ei ole.

Kolmapäeval kavas oleval lastevanemate koosolekul peaks otsustatama, kas 17. sajandisse ulatuva ajalooga Lüganuse kooli sulgemine vaidlustatakse kohtus. Kaalukausil on ka jätkamine erakoolina või riigilt abi küsimine.

"Kui riik on võtnud toetada Kohtla-Järve eestikeelse põhikooli ja see võetakse riigile, siis ma leian, et kõik Ida-Virumaa maapõhikoolid ehk eestikeelsed koolid vääriks seda, et võtta nad riigi kaitse alla," ütles Lüganuse põhikooli hoolekogu liige Kaja Toikka.

Jevgeni Sarri, kelle mõlemad lapsed said esimestel õppeaastatel haridust Lüganuse koolis, tõdes, et ta mõistab valla otsust.

"Pole vajadust viie kooli järele ja ka kolm kooli on palju. Tegelikult õpilasi on vallas 600, varsti 500 – see on ju ühe kooli jagu õpilasi," lausus Sarri.

Lüganusel abivallavanema Arno Rossmani sõnul on mitme haldusreformi tulemusena saanud selgeks, et piirkonnas on ebamõistlikult palju hariduspinda.

"Õpilasi on meil kokku 672 ja koolipinda on 21 000 ruutmeetrit ehk ühe õpilase kohta on üle 30 ruutmeetri pinda. Arvestades seda, et elanike arv pidevalt väheneb ning sellega väheneb ka õpilaste arv, käib pooltühje klasse ülal pidada vallale üle jõu," lausus Lüganuse abivallavanem Arno Rossmann.

"Kurb on see, et maapiirkonnad on jäänud uues ühendvallas vaeslapse ossa, sest kõige rohkem valijaid on Kiviõlis ja vastavalt sellele otsused kalduvad," nentis Lüganuse volikogu haridus- ja noorsookomisjoni esimees Kaja Toikka.

Kahe haldusreformi järel Kiviõli ja Püssi linnast ning Lüganuse, Maidla ja Sonda vallast moodustunud Lüganuse vallas elab 8200 inimest.