Tsihhanovskaja oli Eestis välispoliitika instituudi konverentsil pealkirjaga "Ukraina sõja mõjust ÜRO-le ning väikeriikide võimalustest ÜRO julgeolekunõukogus".

"Me peame saama aru, et 2020. aastal Lukašenko kaotas valimised ja ta jäi võimule kasutades jõudu ja tänu Venemaa toetusele," ütles Tsihhanovskaja.

"Kui nüüd, kui Venemaa kaotab selle sõja, tuleb majanduslik nõrkus, ka Lukašenko muutub nõrgaks, sest keegi enam teada ei toeta. Ta teab, et ta on kaotanud valgevenelaste toetuse, talle ei anna terekätt demokraatlikud maad ja ta teab, et ta kaotab toetust Valgevene sekkumise pärast sellesse sõtta ja seda nii ametnike, sõjaväelaste seas. Seega, kui Venemaa selle sõja kaotab, siis meile, valgevenelastele, vabade valgevenelaste jaoks tekib uus võimaluste aken viia läbi ausad valimised," rääkis Tsihhanovskaja.

Aga kui Ukraina kaotab selle sõja?

"Kui Venemaa võidab – ma sellesse ei usu –, aga kui me sellest räägime hüpoteetiliselt, siis muidugi hakkab Lukašenko rääkima, et ma olen võitja poolel, tähendab, ma olen ka võitja, mis tähendab, et mitte ilmaasjata ei tulistatud meie territooriumilt Ukrainat – vaat, ma sain loteriivõidu. Ja pikka aega viibib see hetk, mil tuhanded poliitvangid pääsevad vabadusse," lausus Tsihhanovskaja.

Paar nädalat tagasi nõudis ÜRO inimõiguste juht Valgevenes vangi pandud aktivistide vabastamist.

Tsihhanovskaja sõnul on praegu Valgevene vanglates 1500 kuni 2000 poliitvangi.

"Kui sa oled poliitvang, siis on su tingimused hullemad kui tavalisel kurjategijal. Nad kannavad spetsiaalseid märgistusi nagu koonduslaagrites, et oleks näha, et sa oled poliitvang, et sinu kui poliitilisega ei räägitaks. Poliitilistele sageli ei anta voodipesu, ei anta naistele hügieenitarbeid, igati moraalselt ja füüsiliselt alandatakse, et nad hakkaks kahetsema, et nad läksid režiimi vastu. Inimestele antakse karistuseks 10, 15, 18 aastat, nagu mu mehele, lihtsalt selle eest, et nad rääkisid seda, mis ei meeldinud režiimile," rääkis Tsihhanovskaja.

Tsihhanovskaja abikaasa vahistati sisuliselt selle eest, et ta üritas presidendiks kandideerida. 

"Minu mees istub juba üle aasta üksikkambris. See on selline karistuse liik, piiratakse kirjavahetust, piiratakse suhtlust advokaadiga," ütles Tsihhanovskaja.

Käimasolevas suures infosõjas vajab Valgevene opositsioon abi oma meediarindele.

"Edasi on vajalik igasugune abi meie kui rahvuse tugevdamiseks. See tähendab meie kultuuri levitamist, infot selle kohta, et me oleme omaette, iseseisev riik. Kahjuks paljud inimesed sellest midagi ei tea. Kõike, mis tugevdab meie rahvusidentiteeti, tuleb toetada," ütles Tsihhanovskaja.

Märtsi lõpus tähistati Poola-Valgevene piiri lähedal riigi mitteametlikku vabaduspäeva. 25. märtsil 1918. aastal kuulutas Valgevene välja lühikeseks jäänud iseseisvuse Venemaast.

Vastavalt viimasele küsitlusele ainult kaks protsenti valgevenelasi toetab Valgevene armee osalemist selles sõjas.  Valgevenelasi on läinud ka Ukraina poolele sõdima.

Et mitte magada maha võimalust, teatas Tsihhanovskaja kohe sõja esimesel päeval, et moodustab eksiilvalitsuse.

"Et on olemas teine jõukeskus, et just selles jõukeskuses otsustatakse Valgevene tulevik. Just selle jõukeskusega suhtlevad demokraatlikud riigid, et see jõukeskus saab varasemate kokkulepete abil tagada stabiilse üleminekuperioodi Valgevenes," lausus Tsihhanovskaja.