"Tegime täna otsuse Vene gaasi ostmise lõpetamise kohta. Pole võimalik minna edasi Vene sõjamasinat toites," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil teisipäeval. Samas ütles Kallas, et Eesti riik ei osta gaasi, vaid seda ostavad tegelikult eraettevõtted. "Loobumise jutt käib Eesti ostetavast gaasivarust, mille ostame teistelt tarnijatelt kui Venemaa," täpsustas Kallas.

Aasa sõnul pole Eesti teinud eraettevõtetele sanktsiooni, mis keelaks neil Vene gaasi osta. Ta rõhutas aga, et gaasi Venemaalt ei tule, sest selle tarnimiseks vajalikud torud on hetkel remondis. "Sisuliselt me Vene gaasist loobumise otsust täidame. Siin on aga mõttekoht ka eraettevõtetele, loodan, et gaasitarnijad mõtlevad, kas Venemaalt gaasi ostmine on ikka eetiline," koputas Aas ettevõtjate südametunnistusele.

LNG-terminal tuleb kahasse Soomega

"Nii Eesti kui Soome maagaasiga varustatus sõltub tugevalt Venemaast, mistõttu tuleb praegusel ebastabiilsel ajal oma seljatagune kindlustada ning luua valmisolek Venemaalt pärinevast gaasist loobumiseks. Leidsime põhjanaabritega, et kõige mõistlikum on oma jõud ühendada ning tagada mõlema riigi gaasivarustus läbi ühise veeldatud maagaasi terminali kasutuselevõtu veel sellel aastal," ütles majandusminister Taavi Aas.

"Ukrainas toimuva sõja tõttu peame valmistuma ka võimalikuks gaasiimpordi katkestuseks. LNG ujuvterminal on tõhus viis gaasivarustuse kindlustamiseks, seda muuhulgas tööstuses. Tänan Eesti valitsust sujuva koostöö eest," lisas Soome majandusminister Mika Lintilä.

LNG ujuvterminali vastuvõtmise võimekust hakkavad ühiselt arendama Eesti süsteemihaldur Elering ja Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid.

Plaan näeb ette, et Eesti ja Soome loovad LNG-ujuvterminali teenindamiseks vajalikud haalamiskaid ning kahasse renditakse vajalik ujuvterminal, mida on võimalik kasutada mõlemal riigil ja Soome lahe mõlemal kaldal. Vajalikud haalamiskaid luuakse Eestis Paldiskisse ning Soomes Inkoosse.

LNG ujuvterminal on kavas piirkonda tuua sügiseks ning paigaldada esmalt haalamiskäi äärde, kus seda on võimalik teha kõige kiiremini. Edaspidi lähtub ujuvterminali asukoht turu vajadustest ning suurustest. Haalamiskaid Soome lahe mõlemal kaldal suurendavad mõlema riigi gaasitarbijatele tarnekindlust ning lisavad vajalikku paindlikkust ujuvterminali kasutamiseks.

Ujuvterminali kai ehitab valmis Alexela, kellel on projekt olnud aastaid sahtlis valmis. "Meie ettepanek on see, et Elering selle kai omandaks, teeks ühenduse kai ja põhivõrgu vahel. Läbirääkimised seisavad ees. Milline on lõplik otsus, ma ei oska öelda," sõnas Aas.

Seda, milline LNG lastiga laev Paldiskisse tuleb, peavad välja selgitama Elering ja Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid. "Meil on silmapiiril vähemalt üks laev ja me töötame selle nimel," ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi "Aktuaalsele kaamerale".

"Eesti gaasituru maht - viis teravatt-tundi - selle vastu ühtegi veeldatud gaasiterminali lahendust ei tee. Regionaalne terminal on võimalik ainult tänu sellele, et me ühel hetkel ehitasime Balticconnectori soomlastega. Ja LNG terminal on loogiline järg sellele ühisele lahendusele, mille me tegime," rääkis ta.

Terminali rent maksab 10 miljonit aastas

Vajalike haalamiskaide rajamine jääb mõlema riigi kanda, ujuvterminali rendikulud on plaanis jagada kahasse lähtudes riikide gaasitarbimise mahtudest. Hinnanguline kulu Eesti varustuskindluse tagamiseks vajaliku ujuvterminali rendiks jääb parima stsenaariumi korral Eesti puhul suurusjärku alates 10 miljonit eurot aastas. Plaani elluviimiseks teevad koostööd riikide gaasi süsteemihaldurid Elering ja Gasgrid.

Riikide vahel sõlmitud kokkulepe tagab kiire lahenduse regiooni gaasi varustuskindluse kindlustamiseks ning koostöö ajaline kestvus on piiratud renditava ujuvterminali rendiperioodiga.

Kuna Balti ja Soome regioon on üsna tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, siis jääks nende katkemisel regioonis katmata ligi pool aastasest tarbimisest. Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine umbes 5 teravatt-tundi.

Valitsus teatas neljapäeval ka otsusest hankida ühe teravatt-tunni jagu riiklikku gaasivaru. Läti Incukalnsi gaasihoidlas paiknev gaasireserv oleks umbes viiendik Eesti aastasest tarbimismahust ja kasutada tuleks gaasi, mis ei ole pärit Venemaalt, toonitab valitsus.

"Ma arvan, et see on väga hea soov, aga ka seal võib tekkida ühel hetkel see küsimus, kas see varu on tehtud Vene gaasi pealt või üldsegi mitte. Jällegi tekib väärtuspõhise küsimuse koht ja sel hetkel tuleb otsustada," kommenteeris Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik.

Tema sõnul on Klaipeda LNG terminal piltlikult öeldes umbes ja lähiajal ei ole näha, et regioonis võiks turule lisanduda uusi pakkujaid.

Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas on kogu Euroopa Liit võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärinevast maagaasist esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks.

Läti peab võimalikuks rajada terminali nii Paldiskisse kui ka Skultesse

Läti peaminister Krišjanis Karinš peab võimalikuks, et vedelgaasi terminal võiks asuda mõlemas riigis - nii Paldiskis kui ka Lätis Skultes.

Paldiski lahendus on Läti valitsusjuhi sõnul kiirem, kuid kallim, see-eest saaks Skulte terminali rajada investorite toel. Terminal oleks võimsam, kuid valmiks alles järgmise aasta lõpuks.

Terminali võiks rajada ka Riiga, kuid selle võimsus oleks liiga väike.

Lõplikke otsuseid pole Läti valitsus teinud. Koalitsiooninõukogus arutatakse teemat esmaspäeval, kui on USA-st naasnud majandusministri juhitav delegatsioon.