Saksa sõnul on Vene vägede praegune plaan anda suurem lahing Donbassis, varem seatud eesmärkidest midagi muutunud pole. "Kui uuesti peaks tekkima võimalus neid eesmärke saavutada, küll ta (Venemaa – toim.) siis seda teeb," lausus Saks.

Sõja kaldumisest Ukraina kasuks on Saksa hinnangul veel vara rääkida, kuigi seni on oma võimete kohta väga hästi hakkama saadud. Vene väed on pidanud plaani muutma, kuid seda pole tehtud seetõttu, et 9. mail oleks Venemaa president Vladimir Putinil oma kaasmaalastele võimalik võitudest teatada, nentis Saks.

"9. mai ei ole see termin, mille järgi Putin kalkuleerib. See on üks sümboolne päev, kindlasti oleks hea, kui õnnestub midagi saavutada, kuid sõda ei toimu 9. mai järgi, vaid nende eesmärkide järgi, mida Venemaa juhtkond soovib saavutada. Võib juhtuda ka nii, et Ukraina suudab varem selle sõja kallutada enda kasuks, aga võib ka juhtuda, et sõda saavutab kulminatsiooni hoopis hiljem. Nii et ma selle 9. mai külge väga ei jääks," rääkis Saks.

Saksa sõnul piisab võidusõnumiks ka teade Vene vägede edust Donbassis või Mariupoli vallutamisest. "Kommunikatsioonivõtteid, kuidas 9. maid tähistada, on veel ja veel," ütles ta.

Värbamine Venemaal toimub Donbassis ebaõnnestumise juhuks

Sõnumeid Venemaalt, et Ukrainasse sõdimiseks värvatakse 60 000 reservisti, võib Saksa sõnul seletada sellega, et isegi kui selline arv kokku suudetakse värvata, ei saadeta neid lähinädalatel Donbassi sõdima.

"See on meelevaldne arv ja mul on raske uskuda, et nad suudavad paari nädalaga 60 000 meest värvata. Nad tuleb relvastada, nad tuleb kokku harjutada. Fookus on kahel grupil – praegu lõpetavad ajateenijad, keda proovitakse värvata veel pooleks aastaks või aastaks, et nad täiendaksid purukslöödud üksusi. Teine grupp on need, kes on vanad teenistujad, lahkunud teenistusest viimase viie kuni seitsme aasta jooksul, keda üritatakse tagasi meelitada. Ma arvan, et parimal juhul on nad võimalik tuua rindele siis, kui Donbassi kampaania ebaõnnestub, et rinne üldse kokku ei kukuks," rääkis Saks.

Põhja-Ukrainast Valgevenesse viidud vägede kohta märkis Saks, et Vene vägede logistilised probleemid on endised, kuigi midagi on suudetud paremaks arendada.

Oodatust aeglasem vägede liigutamine Ida-Ukrainasse võib tähendada ka seda, et Põhja-Ukrainas võidelnud üksuste tegelikud kaotused on tulnud ka Vene vägede juhtkonnale üllatusena.

"On märgata, et esimese hooga tõmmati Kiievi ja Tšernihivi alt välja dessantväeosad ja teised, kõige võitlusvõimelisemad (üksused). Need on juba siirdatud valdavalt Harkivi piirkonda. On selgunud, et nende vägede kaotused on olnud tõsisemad ja ka lahkumine ise ei toimunud päris nii, nagu Vene pool seda ette kujutas, ja seetõttu nende võitlusvõimeliseks kujundamine võtab rohkem aega, kui seda avalikkuses käsitleti. Teine asi, mida on märgata, et ei ole suunatud neid üksusi, mis Põhja-Ukrainast välja viidi, üldse Donbassi, Nad on Belgorodi, Kurski piirkonnas või sisenenud Harkivi lähedal ka Ukraina territooriumile. Ma arvan, et nende vägede üldine seisund on selline, mis ei luba neid uutesse kohtadesse võitlema saata," lausus Saks.

Saksa sõnul on senine sõja käik näidanud, et Ukraina väed on väga hea olukorrateadlikkusega ning vägede jaotust on suudetud väga hästi planeerida. Selle järgi võib prognoosida, et Vene vägede plaanimuutused ja vägede liigutamine ukrainlasi ei üllata, lisas ta.

"Ma arvan, et ukrainlaste teadmised Vene sõjapidamiskunstist ja luureandmed on nii head, et Vene vägedel ei õnnestu neid ninapidi vedada," ütles Saks.