Tulevikus võib kõne alla tulla ka LNG püsiterminali rajamine

Foto: ERR

Eesti ja Soome jõudsid neljapäeval kokkuleppele rentida kahe peale veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtmiseks laevterminal. Eelolevast sügisest peaks terminal tööle hakkama Paldiskis ja kui valmib Soome Inkoo vastuvõtukai ja toruühendus, siirdub laev sinna. Tulevikus võib kõne alla tulla ka püsiterminali rajamine.

Eesti ja Soome ühiselt renditav LNG laevterminal hakkab seisma algul Paldiskis ja hiljem Soomes Inkoos. Tegu on nii-öelda kiirlahendusega, mis tuleb võib-olla tulevikus püsivama vastu välja vahetada.

Paldiskis on ettevalmistustega kaugemale jõutud ning reaalne on saada süsteem tööle juba 1. novembriks.

"Ma hindan seda päris reaalseks. See on küll väga kiire tempo, aga väga palju tööd on juba ära tehtud, load on olemas, mis kindlasti palju aega võtavad. Ehk oleks küll maailmarekordiline kiirus ehitamisel, aga põhimõtteliselt võimalik," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kui Soomes vajalik infrastruktuur valmis saab, hakkab ujuvterminal ilmselt enamiku aja seisma seal, sest Soome gaasivajadus on neli korda suurem kui Eestil ning lahe alt kulgev Balticconnectori gaasitoru läbilaskevõime ei ole selle katmiseks tipuajal piisav.

"See on üks põhjus, miks soomlased kindlasti tahavad omale perspektiivis saada terminali. Nende tarbimine on suurem kui Balticconnectori ühendus ja tuleb arvestada, et lõviosa tarbimisest on talvel. Keskmine läbilaskevõime ei peegelda seda, kui palju talvel mingil tipukoormusel gaasi vaja," ütles Aas.

Vastupidisel suunal ehk Eesti gaasivajaduse katteks on toru läbilaskevõime piisav. Vastavalt vajadusele on aga terminal-laeva võimalik ka edaspidi üle lahe liigutada.

"Terminali vastuvõtuvõimekus Balticconnectori mõlemas otsas, kus iganes laev seisab, ongi vajalik selleks, et kui Balticconnectoriga peaks midagi juhtuma – ikkagi on tegemist meretoruga – siis on see laev võimeline liikuma siia Soome lahe lõunakaldale," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Kulusid jagatakse vastavalt tarbimisele

Laeva rendivad Soome ja Eesti ühiselt ning rendi kulud jagunevad vastavalt tarbimise suurusele.

"Kuna kommertsläbirääkimised seisavad alles ees, ei tahaks ma öelda täpseid summasid. Aga meie koostöö põhineb sellel, et jagame kulutusi nii nagu jaguneb meie tarbimine. Soome peaks maksma suurema osa ja Eesti väiksema osa," rääkis Soome majandusministeeriumi energiaosakonna juhataja Riku Huttunen.

Kui Eleringi juht Taavi Veskimägi on öelnud, et üks konkreetne laev on juba silmapiiril, siis võiks öelda, et ehk on see isegi pisut lähemal kui silmapiiril.

"Seal on põhimõtteline kokkulepe, et meil on esmaõigus sellele laevale. Kui keegi teine maksab üle, siis on meil veel võimalus teha oma pakkumine. Kindlasti venitada ei ole siin midagi, aga kuna see turg on nii kuum täna, ei tahaks ka osta põrsast kotis. Tahaks siiski ka vaadata, mis need alternatiivid on," sõnas Veskimägi.

Veskimägi sõnul eelistatakse lahendust, mis ei seo Eestit selle laevaga liiga kauaks.

Aalto Ülikooli energeetikaprofessor Peter Lund märkis, et kallile terminalile lisaks peab kaaluma lahendusi tulevikuks. "LNG laevterminalid on kallid, neid renditakse, need ei ole püsivehitised. Nii et meil tuleks vaadata ka ajas kaugemale, kogu gaasituru arenemist meie piirkonnas ja seoses sellega ehk LNG püsiterminale kaaluda," ütles ta.

Lundi sõnul tuleb arvestada, et laevterminal hakkab teenindama Balti piirkonda laiemalt, sealhulgas ka Lätis asuvat gaasihoidlat. Ka Poolast, mis on nüüd Leeduga gaasitoruga ühendatud, saab Balti ja Soome gaasituru osaline. Poola gaasitarbimine on aga Lundi sõnul kolm korda suurem kui Baltikumil ja Soomel kokku.

"Poola gaasist tuleb kaks kolmandikku Venemaalt. Kui Poola ütleb Vene gaasist lahti, siis kuidas ta hakkama saab. Võib olla nii, et Soomest ja Baltimaadest gaas läheb osalt Poola," kirjeldas Lund. "See suurem turg, kus Poola oleks osaline, räägib samuti selle kasuks, et meil oleks püsivam LNG terminal siin piirkonnas."

Tulevikus püsiterminali rajamist peab võimalikuks ka Eleringi juht.

"Võib-olla paari-kolme-nelja aasta perspektiivis ei pruugigi see laev olla kõige parem võimalus. Võib-olla on parem on, kui meil taasgaasistamise seadmed kalda peal ja kasutame neid laevu, mis LNG-d transpordivad, aga see taasgaasistatakse kaldal," ütles Veskimägi.

Veskimägi ei arva, et LNG tulevikus praegusest Vene torugaasist tingimata kallimalt kätte tuleb. "Kui on võimalik teha pikki lepinguid gaasimüüjatega, siis on võimalik tuua gaasi selle hinnaga, mis on tänane torugaas, kui isegi mitte odavamalt," sõnas ta.  

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "AK. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: