Kaasiku sõnul pole põhjust karta, et Eesti klientideni järgmisel talvel gaasi ei jõuaks.

Kaasik märkis, et LNG-terminali on võimalik rajada kiiresti, kuna ettevalmistused projekti jaoks on aastaid tagasi tehtud ja poliitilise tahte puhul on lühikese ajaga võimalik teha suuri asju. "See annab selle kiiruse. Mitte, et ta vähendaks väljakutset see füüsiliselt valmis ehitada, aga siiski suur tükk tööd on tehtud," ütles ta.

Eesti Gaasile annaks LNG-terminal juurde ühe tarneallika. "Kui täna siia piirkonda saame tuua gaasi kas Venemaalt või läbi Klaipeda, Leedu LNG-terminali, rohkem võimalusi ei ole. Siis tekib teine LNG sissetoomise punkt veel. Meile annab see suurema valikuvabaduse, suurema varustuskindluse ja võimaluse Vene gaasist loobuda, kui nii soovime."

Viimati ostis Eesti Gaas Venemaalt gaasi tänavu märtsis. Vene torugaasile häid alternatiive praegu ei ole. Klaipeda terminali toodud gaas katab Kaasiku sõnul jämedalt poole Baltikumi ja Soome piirkonnast. "Ülejäänu jääb kas tarbimata või tuleb Venemaalt," ütles ta.

Aprillist ei ole Venemaalt Baltikumi gaasi imporditud, seda nii kõrge hinna tõttu, kui ka seetõttu, et vajaduse puudumisel välditakse Vene gaasi ostmist. "Kui füüsilist voogu vaatame täna, mis aprilli alguses toimub, siis sisuliselt ei impordita Venemaalt midagi, mahutist sisse ega välja gaasi ei liigu, vaid see voog, mis Klaipedast tuleb katab ära Eesti-Läti-Leedu tarbimise ja natuke läheb Soome ka," ütles Kaasik.

Eesti Gaas on ka varem LNG-d ostnud, kuid sel juhul on enamasti olnud ka tegemist Vene gaasiga, mis ei olnud siiski Gazpromilt, rääkis Kaasik.

"Meie tänane mänguplaan on hankida Klaipedas LNG-d nii palju kui võimalik, selleks, et katta oma klientide jooksev tarbimine. Maikuuks oleme seda juba teinud," ütles Kaasik. "See ei ole Vene gaas, tänasel päeval ei olegi võimalik sinna tuua Vene gaasi."

Eesti Gaas peab läbirääkimisi ka järgmistel kuudel sama tegevuse jätkamiseks.

Sisuliselt on lähikuudel ees teatav sõltumatus Vene gaasist. "Ega ta absoluutne sõltumatus ju ei ole. Tahaks seda saavutada, et klientide jooksva tarbimise katame LNG-ga. Samas kui tahaksime luua suuremat laovaru, siis hetkel paremat alternatiivi kui Vene gaas selleks ei ole," ütles Kaasik.

Kui gaasi ostetakse teistest riikidest, siis reaalsus on keerulisem, nentis Kaasik. "See ülejäänud tükk, mis LNG-st katmata jääb, tuleb paratamatult Vene gaasi arvelt. Kui täna toob keegi siia turule täiendavat nõudlust gaasi järgi, siis see tuleb katta Vene poolt, tahame me või ei taha."

Kaasik märkis, et kui Eesti otsustaks Vene gaasi ostmisest poliitiliselt loobuda, siis meie turg on ühendatud Soome, Baltikumi ja peatselt ka Poolaga ning reaalselt jõuaks siia ikkagi Vene gaas.

"Igal tehingul lõpuks on ka mingisugune päritolu reeglina olemas, aga kui eesmärk on ühes ühises supipotis midagi muuta, siis tervikuna peab sinna tulema sisse vähem Vene gaasi ja rohkem muud gaasi. See, et ühes poti nurgas segame natuke ümber suurt pilti kahjuks ei mõjuta," ütles ta.

Ujuvterminal on statsionaarset terminalist kallim. Kaasiku sõnul on kõrgemad peamiselt selle opereerimiskulud, aga ehitamise mõttes tänasel päeval enam suurt vahet ei ole.

Gaasi edasist hinda on raske prognoosida, kuna see sõltub paljuski sõjast. LNG-d on võimalik osta ka odavalt, kuid seda pikaajaliste lepingutega, mis võivad pikas perspektiivis hoopis kallimaks osutuda.

Kaasiku sõnul on maailmas ilmselt palju riike, kes on valmis Vene gaasi vastu võtma, kuid selle ümber suunamine on pikk protsess.