Eesti Pank: tööjõuturg on tugevas seisus

Tööpuudus vähenes.
Tööpuudus vähenes. Autor/allikas: ERR

Eesti tööturg oli 2022. aastaks jõudsalt taastunud koroonaviiruse kriisist. Tagasilöögid nii majanduses kui ka tööturul seoses Venemaa sõjaga Ukrainas tabasid Eestit majandustsükli kõrgfaasi lähedal, teatas Eesti Pank värskes tööturu ülevaates.

Eelmise aasta teises pooles kahanes tööpuudus nii tänu hõive taastumisele kui ka seetõttu, et tööjõus osalemise määr alanes mõnevõrra. Tööturu taastumisest hoolimata ületas töötute arv kriisieelset taset, kuid samal ajal tugevnes küsitlusandmete põhjal tööjõupuudus. "See näitab, et vabad töökohad eeldasid teistsugust kvalifikatsiooni, kui oli vabal tööjõul pakkuda," kirjutatakse ülevaates.

2021. aasta teises pooles suurenes palgasurve, kuna töötajaid juurde värvata soovinud ettevõtete osakaal oli suur ja uutele töökohtadele nappis sobivaid kandidaate. Palgakasv oli kiirem erasektoris ja eriti nendel tegevusaladel, kus see koroonakriisi ajal rohkem aeglustus. Näiteks kasvas palk tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, kunsti ja meelelahutuse vallas ja info ja sidega tegelevatel elualadel.

Hoolimata sellest, et palgad kasvasid hoogsalt, oli tootlikkuse kasv siiski kiirem. "Edaspidi on küll olemas hinna-palgatõusu spiraali tekkimise oht, kuid seda vähendavad nõrgem majanduskeskkond ja suurenev vaba tööjõu hulk," hoiatatakse ülevaates.

Välismaal töötavate Eesti elanike arv kahanes tänu paranenud võimalustele Eestis tasuvat tööd leida. Peale selle värbasid ettevõtted töötajaid juurde väljastpoolt Eestit.

Tööturul kõrgharidusega ukrainlased

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt mõjutab oluliselt Eestis töötavate inimeste arvu. Valitsus otsustas pikendada enne sõda Eestis töötanud Ukraina kodanike töötamise õigust, samas on osa neist Eestist lahkunud oma riiki kaitsma. Praeguseks Eestisse jõudnud sõjapõgenikest eeldatavasti ligi 10 000 jõuab tööturule.

Töötukassas end arvele võtnud 2305 ukrainlasest olid 93 protsenti naised, veidi üle kolme neljandiku vanuses 25–55 ja 60,6 protsenti kõrgharidusega. Võrreldes Eesti registreeritud töötutega on end seega seni arvele võtnud keskmiselt nooremad inimesed, kusjuures kohalikest registreeritud töötutest on kõrgharidusega vaid 28,4%. Vaatamata kõrgharidusele on vaid 13 protsendil töötukassas arvele võtnul ukrainlasel vähemalt B1 tasemel inglise keele oskus. 

"Lühikeses perspektiivis tähendab arvukate sõjapõgenike lisandumine tööturule töötuse määra kasvu. Sellistes valdkondades, kuhu on lihtne ilma kohalikku keelt valdamata ja Eestis väljaõpet saamata siseneda, suureneb töökohtadele kandideerivate inimeste hulk ja seega nõrgeneb palgasurve," kirjutatakse ülevaates.

Eesti Panga hinnangul hoogustab lisanduv elanikkond majanduse sisenõudlust ja suurem tööjõupakkumine võimaldab ettevõtetel töökohti juurde luua. "Selleks et tööturulõhed ei süveneks, on oluline toetada väga mitmekesise töökogemusega sõjapõgenikke oma kvalifikatsioonile vastava töö leidmisel," resümeeritakse ülevaates.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: Eesti Pank

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: