"Mustal merel tabasid ristlejat Moskva laevatõrjeraketid Neptune. Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev sai tõsiselt kannatada. Puhkes tulekahju. Teised laevad proovisid aidata, kuid torm ja tugev laskemoonaplahvatus kallutasid laeva ümber ja see hakkas vajuma," rääkis Ukraina lõuna sõjaväeringkonna pressiesindaja Vladislav Nazarov.

Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et laev sai tõsiseid kahjustusi ning suundus sadamasse. Kogu meeskond evakueeriti.

Raketiristleja Moskva, mis lasti vette 1979. aastal Mõkolajivis, oli peamiselt varustatud õhutõrjesüsteemide ja laevavastaste rakettidega. Olgugi, et tegemist on suure kaotusega Vene sõjaväele, ei mängi ristleja pildilt kadumine nii suurt rolli.

"See laev oli teatavasti disainitud selleks, et tekitada õhutõrjekatet või -mulli laevade grupile. See kahtlemata on suur kaotus, kui me räägime laevagrupi võimekusest. Kas nüüd on üleüldiselt Venemaa õhutõrjekus vaesem? Jah, ta on nüüd merel natuke vaesem, aga ma ei arva, et ta suuremat ja laiemat pilti väga mõjutab," rääkis Eesti Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

"Teine funktsioon, mida Vene laevastik täidab, on Ukraina blokeerimine. On suudetud katkestada mere kaudu toimunud kaubavahetus Ukraina ja ülejäänud maailma vahel, mis kindlasti pikas perspektiivis on ukrainlastele väga valus. Seda blokaadi see ühe suure sõjalaeva kaotus ei muuda," sõnas julgeolekuekspert Rainer Saks.

Ta usub, et kuna laev on rivist väljas, jäi tõenäoliselt tegemata rünnak Ukraina logistikale või taristule.

Moskva on teine suur Vene sõjalaev, mis on Venemaa sissetungist alates kannatada saanud.

"Vene laevastiku tulejõud selle tulemusena kahaneb niivõrd oluliselt, et see võib mõjutada sõja edasist kulgu väga olulisel määral, aga ma rõhutan, et psühholoogiline löök Vene laevastikule ja armeele on sellest palju tõsisem. Kindlasti eriti Vene väejuhatusele," ütles Saks.

Tema sõnul on laeva võimetuses veel üks oluline nüanss – perioodil, mil Venemaa valmistub uueks suuremaks rünnakuks, töötab aeg Ukraina kasuks.