Sõja 53. päev: Võitlus Mariupoli pärast jätkub

{{1650186060000 | amCalendar}}
Inimesed toovad Mariupolis purustusi saanud majadest oma isiklikke esemeid.
Inimesed toovad Mariupolis purustusi saanud majadest oma isiklikke esemeid. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko

Olukord Ukraina idarindel on muutunud pühapäeva varahommikuks äärmiselt pingeliseks: Moskva nõuab Mariupoli kaitsjate allaandmist. Pühapäeva pärastlõuna seisuga ei olnud linna kaitsjad alistunud. President Zelenski sõnul muudaks linna kaitsjate hävitamine edasised rahuläbirääkimised võimatuks.

Oluline 17. aprillil kell 22.45:

- Vene väed ründasid öösel Brovarõd;

- Moskva esitas ultimaatumi Mariupoli kaitsjatele;

- Ukraina kaitsjad Mariupolis pole alistunud; 

- Ukraina relvajõudude teatel on Vene väed alustanud Izjumis kohalike meeste sundmobilisatsiooni;

- Ukraina presidendi kinnitusel pole riigil kavaski sõja lõpetamiseks osast oma territooriumist loobuda;

- Venemaa ja Ukraina esindajad pole viimasel ajal diplomaatiliselt suhelnud;

- Itaalia peaministri sõnul on ta hakanud uskuma, et Venemaa presidendiga rääkimine on ajaraisk; 

- Mõkolajivi kuberneri sõnul on oblasti keskus pideva rünnaku all; 

- Ukraina relvajõudude andmetel võivad venelased Mariupolit merelt rünnata;

- Õhuhäired varahommikul kõigis Ukraina oblastites;

- teatatud on järjekordse Vene kõrge sõjaväelase hukkumisest.

Pühapäeva hommik algas kogu Ukrainas õhusireenidega - kõigil elanikel on vajalik Vene vägede võimalike rünnakute eest varjuda.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas oma pühapäevaõhtuses kokkuvõttes, et Vene väed jätkavad Harkivi osalist blokaadi.

Donetski ja Tavria suunal on Vene väed rünnakuid intensiivistanud. "Vene väed jätkavad raketi- ja pommirünnakuid Mariupoli linnale, kasutades muu hulgas Tu-22M3 strateegilisi pommitajaid. Vene okupeerijad püüdsid viia läbi rünnakuoperatsioone sadama ja Azovstali tehase lähedal," kirjutab Ukraina kindralstaap.

Ukraina relvajõudude väitel üritavad Vene väed ajutiselt okupeeritud aladel inimressursi puudumise tõttu kohalikke elanikke värvata. "Izyumi linnas on alanud meeste sundmobilisatsioon," ütleb kindralstaap.

Hersonis jätkuvad peastaabi andmeil ettevalmistused nn rahvavabariigi väljakuulutamise referendumiks.

Zelenski: Ukrainal pole kavaski Donbassist loobuda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval CNN-ile, et Ukraina võitleb Donbassis ja riigil pole sõja lõpetamiseks kavaski piirkonda loovutada.

"Ukraina ja selle inimesed on kindlad. Me ei nõua kellegi teise territooriume, aga me ei loobu ka enda omast," sõnas ta.

Venemaa-Ukraina diplomaatilist suhtlust pole viimasel ajal toimunud

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles pühapäeval, et viimasel ajal pole Venemaa ja tema riigi vahel diplomaatilist suhtlust olnud.

Kuleba rääkis, et kahe riigi välisministeeriumid pole ametlikult suhelnud ning et Mariupoli olukord võib läbirääkimised täielikult blokeerida.

"Mariupol võib olla punane joon," sõnas ta CBS Newsile.

Varem pühapäeval ütles Ukraina peaminister Denõs Šmõhal, et Ukraina jõud jätkavad Mariupoli eest võitlemist ning ei ole vaatamata Venemaa nõudmistele alistunud.

Venemaa president Vladimir Putin ütles varem sel nädalal, et rahuläbirääkimised on ummikus ja lubas sõjategevust Ukrainas jätkata.

Draghi: hakkan arvama, et Putiniga on mõttetu rääkida

Itaalia peaminister Mario Draghi ütles intervjuus Corriere Della Serrale, et palus Venemaa presidendil Vladimir Putinil kuulutada välja relvarahu, kuid viimane ütles, et selleks pole veel aeg.

Sraghi sõnul vestles ta Putiniga telefoni teel mitu päeva enne seda, kui ilmsiks tulid Vene vägede sõjakuriteod Butšas.

"Ma hakkan arvama, et neil, kes ütlevad, et Putiniga on mõttetu rääkida ja see on ajaraisk, on õigus," sõnas Draghi.

Mariupoli elanik purunenud bussipeatuses. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko

Vene väed on järk-järgult Borovast lahkumas

Vene sõjaväelased on järk-järgult lahkumas Harkivi oblastis nende kontrolli all asuvast Borovast, ütles Borova volikogu pressiteates.

"Mobiiliühendust ja internetti ei ole, neid on võimatu taastada, kuna venelased on piirkonna okupeerinud. Mõni koht on elektri ja gaasita," seisis teates.

Volikogu märkis, et Vene väed on võtnud kontrolli kogu piirkonnas ning sõjaväelased elavad volikogu hoonetes, kultuuripalees, haiglates ning tsiviilelanike kodudes.

Venemaa nõuab Mariupoli kaitsjate alistumist

Venemaa nõuab jätkuvalt ümberpiiratud Mariupoli linna kaitsvate Ukraina vägede relvade maha panemist, samal ajal linna lakkamatult rünnates.

Vene riigimeedia Ria vahendas Vene kaitseministeeriumit, et "eranditult" peavad kõik "Ukraina relvastatud üksused ja välismaised palgasõdurid" kella 6-13 Moskva aja järgi "ilma relvade ja laskemoonata" ennast kätte andma. Moskva teatel on Ukraina sõdureid jäänud linna vaid väikeste üksustena Azovstali metallitehase piirkonda.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul teeb Venemaa ultimaatum lõpu kahe riigi rahukõnelustele. Kui Venemaa täidab oma lubaduse hävitada allaandmisest keeldunud sõjaväelased, on lubanud Ukraina president niigi toppavad rahukõnelused lõpetada. "Meie vägede, meie meeste likvideerimine (Mariupolis) lõpetab kõik läbirääkimised. Me ei pea läbirääkimisi ei oma territooriumide ega inimeste üle," sõnas Zelenski.

Zelenski nimetas laupäeva hilisõhtul olukorda ümberpiiratud Mariupoli linnas "ebainimlikuks", öeldes, et olukord on endiselt "nii raske kui võimalik". "Venemaa üritab meelega hävitada kõiki, kes on Mariupolis," ütles ta oma videopöördumises.

Vene väed korraldasid laupäeval hajutatud rünnakuid Kiievile ja Lääne-Ukrainale, teatas Associated Press. Venemaa väejuhatus on hoiatanud uute raketirünnakute eest Ukraina pealinnale. Kiievi linnapea Vitali Klõtško on teatanud, et sõja ajal linnast põgenenud elanikel on tarvis oodata linna tagasi pöördumisega.

Inimesed Kiievi lähistel rususid koristamas. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SERGEY DOLZHENKO

Kuberner: Mõkolajiv on pideva rünnaku all

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles BBC-le, et alates pühapäeva hommikust on Mõkolajivi linn ja selle ümbrus olnud pidevate raketirünnakute all.

"Täna hommikul kahjustasid raketid elektriliine, mis varustavad meie linna üht osa," ütles ta.

Linnas viibiv BBC meeskond kuulis samuti plahvatusi. Üks Mõkolajivis viibiv pealtnägija ütles, et keeruline on öelda, millises kohas täpselt rünnakud on toimunud.

Mõkolajivi piirkonna sõjaväe pressiesindaja ütles, et Vene väed pommitavad elektrivõrke ning mängiväljakuid erinevat tüüpi rakettidega.

Ukraina kaitsjad on seni suutnud tõrjuda Mõkolajivi üle kontrolli saada üritavaid Vene vägesid. Kim ütles, et vaatamata hiljutistele rünnakutele pole Vene väed suutnud rindejoont edasi liigutada.

"Nad (Vene väed) ei suuda ühe päevaga edasi liikuda, isegi ühe nädalaga nad ei suuda edasi liikuda ja Mõkolajivi jõuda. Seega on inimestel veidi aega Mõkolajivist lahkumiseks, kui olukord muutub ohtlikuks. Ja kui ma näen, et linnas läheb ohtlikuks, siis ma palun kõigil lahkuda," rääkis ta.

"Praegu pole mingit ohtu, et nad meid ümber piiravad või okupeerivad," lisas Kim.

Mõkolajivi piirkond on praegu neljandat päeva veeta, kuna veesüsteemid said plahvatuses kannatada. Enamik inimestest saavad joogivett kaevudest.

Meedia: Vene sõjalaeva Moskva uppumisel sai surma vähemalt üks inimene

Ukraina Radio Liberty ajakirjanike sõnul on nad saanud kinnitust, et üks inimene sai surma, kui Vene Musta mere laevastiku lipulaev Moskva uppus. Vene võimud pole ohvritest teatanud.

Ajakirjanikud ütlevad, et mitšman Ivan Vahruševi surmast kirjutas oma sotsiaalmeediakontol tema abikaasa. Varvara Vahruševa ütles ajakirjanike sõnul, et tema abikaasa suri uppumise tagajärjel ning teda teavitati mehe surmast 14. aprillil. Naise sõnul leiti abikaasa surnukeha, kuid tema surma asjaolusid pole avaldatud.

Vahruševa väitel on veel 27 meeskonnaliiget kadunud, kuid sellele pole ametlikku kinnitust.

Laupäeval avaldas Venemaa kaitseministeerium video paraadist Sevastopolis, millel osalesid väidetavalt uppunud laeva meeskonnaliikmed. Tegemist on esimese väidetava tõendiga ellujäänutest.

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeva õhtul, et laev Moskva uppus tormisel merel, kui laskemoona plahvatus põhjustas laeval tulekahju. Ukraina väidab omakorda, et tulistas laeva pihta kaks raketti.

Harkivi oblastis said päästetöötajad ja tsiviilelanikud surma

Harkivi oblastivalitsuse juhi Oleg Sõnehubovi sõnul sai pühapäeval surma kolm ja viga neli sapööri, kes kõrvaldasid oblasti kirdeosas kobarlahingumoona.

Viimase ööpäeva jooksul sai tema sõnul Harkivi oblastis Vene vägede pommirünnakute tõttu surma kolm ja vigastada kümned tsiviilelanikud.

"Nad saavad praegu haiglas ravi. 31 inimest sai Vene pommitamise tõttu vigastada, nende seas neli last," ütles Sõnehubov.

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv on olnud viimastel nädalatel intensiivse pommitamise all. Sõnehubovi sõnul ei suuda Vene väed Harkivile oluliselt lähemale liikuda, kuna Ukraina kaitsjad hoiavad oma positsioone ning liiguvad mõnel pool isegi edasi.

"Seetõttu pommitavad venelased häbiväärselt elamurajoone," sõnas ta.

Sõjas on hukkunud järjekordne Vene kindral

Venemaa uudisteagentuur TASS teatas, et sõjas Ukrainas on saanud surma Vene relvajõudude 8. armee ülema asetäitja Vladimir Petrovitš Frolov. Seda teadet kinnitas Peterburi kuberner Aleksandr Beglov.

Sõja käigus on tulnud teateid mitme Vene kindrali ja kõrge sõjaväelase hukkumisest.

Ukraina väed Mariupolis pole alistunud

Venemaa ütles laupäeva õhtul, et kui Mariupolis sõdivad Ukraina sõdurid alistuvad ja relvad maha panevad, säästetakse nende elu. Moskva tingimustel allaandmine oleks võimalik pühapäeval kella 13-ni.

Seni pole olnud märke Mariupoli kaitsjate allaandmisest. Linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko ütles pühapäeval, et vaatamata Venemaa loodud nn allaandmiskoridorile jätkavad linna kaitsjad oma tegevust.

Andrjuštšenko lisas, et Vene vägede rünnakud pole piiratud vaid Azovstali terasetehasele, kus Ukraina sõjaväelased väidetavalt viibivad.

"Lahingute käigus pommitasid okupeerijad suurtükkidega taas eramajade piirkonda," sõnas ta.

Ka Ukraina armee teatel jätkab Venemaa õhulööke Mariupolile.

Ka Ukraina ülemraada Odessa esindaja Oleksii Gontšarenko ütles BBC-le, et Mariupoli sõjaväelased ei alistu Venemaale.

"Ma rääkisin nendega eile ja ma tean, et nad võitlevad lõpuni," ütles ta.

Gontšarenko sõnul toimub Mariupolis tõeline genotsiid ning linnas on hinnanguliselt 100 000 tsiviilelanikku. Ta lisas, et linnas võib olla hukkunud üle 20 000 inimese.

Kohalik elanik Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Alexei Alexandrov

Venemaa: Kiievi lähedal asuv laskemoonavabrik hävitatud

Vene relvajõud hävitasid Kiievi lähedal laskemoonavabriku, ütles Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov pühapäeval.

"Ööl vastu pühapäeva hävitasid ülitäpsed raketid Kiievi oblastis Brovarõ linna lähedal laskemoonavabriku," vahendas Reuters Konašenkovi teadet.

Brovarõ võimud on kinnitanud, et öösel plahvatus piirkonnas aset leidis. Kannatada saanud inimeste kohta andmeid veel pole.

Ukraina: langenud on 20 300 Vene sõdurit

Ukraina sõjaväe teatel on sõja algusest Vene väed kaotanud muu hulgas -

20 300 sõjaväelast;

165 lennukit;

146 helikopterit;

773 tanki;

2002 soomukit;

8 laeva.

Nn Donetski rahvavabariigi sõdurid purustatud Mariupoli tänaval laupäeval Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Alexei Alexandrov

Vene laevad ei pääse enam EL-i sadamatesse

Pühapäevast jõustus Venemaa lipu all olevatele laevadele keeld siseneda Euroopa Liidu sadamatesse, sealhulgas ka transiidi eesmärgil. Keelu alla lähevad ka need laevad, millel on vahetatud Vene Föderatsiooni lipp pärast 24. veebruari mõne muu lipu vastu.

Sadamasse sisenemise keelu alla lähevad ka vähemalt 15 meetri pikkused väikelaevad, jetid ja jahid, mis ei vea lasti ega mahuta rohkem kui 12 reisijat.

Briti luure: Venemaa taotleb jätkuvalt võimu piirkonnas

Briti luure andmetel jätkavad Vene väed lahingutehnika ümberpaigutamist Valgevenest Ida-Ukraina suunas. See hõlmab Harkivi ja Severdonetski lähedasi piirkondi. Vene suurtükivägi jätkab pommitamist Ukraina idaosas.

Kuigi Venemaa tegevuse fookus on nihkunud Ida-Ukrainale, jääb Venemaa lõppeesmärk samaks. Ta on tahab sundida Ukrainat loobuma Euro-Atlandi suunitlusest, et kinnitada oma piirkondlikku ülemvõimu, teatas Briti luureagentuur.

Ukraina: venelased valmistuvad mereväedessandiks Mariupolis

Vene üksuste liikumine Ukraina territooriumile Kurski, Brjanski ja Voroneži oblastist jätkub, teatas Ukraina relvajõudude esindaja pühapäevases ülevaates. Ukraina territooriumil paiknevatel Vene relvajõudude üksustel on olulisi tarneprobleeme. Samal ajal on nad suutnud kokku koguda märkimisväärseid laskemoonavarusid.

Vene territooriumilt on võimalikud raketilöögid Tšernihivi ja Sumõ piirkondade sõjalisele ja tsiviilinfrastruktuurile. Vene okupandid jätkavad Harkivi linna osalist blokeerimist ja selle elurajoonide pommitamist. Donetski ja Tavria suunal jätkas Venemaa ööl vastu pühapäeva õhulööke Mariupolile ja viis läbi rünnakut sadama lähedal. "810. ja 155. iseseisva merejalaväe brigaadi üksusi valmistatakse ette dessandiks. Hetkel on info täpsustamisel," teatasid Ukraina relvajõud.

Ukrainlased on enda sõnul ööpäeva jooksul Donetski ja Luganski oblastis tõrjunud kümme vaenlase rünnakut, hävitanud 15 tanki, 24 soomusüksust ja kümme sõidukit ning kolm vaenlase suurtükiväesüsteemi. Ukraina õhuvägi tabas eile 13 õhusihtmärki, sealhulgas ühte lennukit ja helikopterit.

Hersonis kavandatakse nn referendumit

Vene sissetungijad plaanivad Hersoni oblastis vahemikus 1.-10. maini korraldada rahvahääletuse, teatas Ukraina ülemraada inimõiguste volinik Ljudmõla Denisova sotsiaalmeedias, vahendas Ukrinform.

"Tunnistajate andmetel trükitakse Nova Kahhovka trükikojas nn referendumi läbiviimiseks hääletussedeleid. Ilmselgelt koostatakse kõik hääletamistulemuste protokollid juba varem ja toimetatakse oblastikeskusesse. Pseudoreferendum toimub eeldatavasti vahemikus 1. maist 10. maini. Sel perioodil kavatsevad okupandid sulgeda Hersoni sisse- ja väljapääsu ning katkestada kogu side," kirjutas Denisova.

Tema sõnul kasutasid Vene okupandid 2014. aastal sama pseudoreferendumi skeemi Luganskis ja Donetskis. Nn referendumi eesmärk oli Vene televisiooni jaoks vajaliku kuvandi loomine.

Valge Maja: USA relvasaadetised jõudsid Ukrainasse

Saadetised USA uuest julgeolekuabipaketist on hakanud saabuma Ukrainasse, ütles Valge Maja ametnik laupäeval CNN-ile.

President Joe Biden kiitis sel nädalal heaks lisapaketi, millega antakse Ukrainale 800 miljoni dollari väärtuses relvi ja laskemoona. USA nõustus esimest korda pakkuma Kiievile selliseid suure võimsusega relvi, mida mõned Bideni administratsiooni ametnikud veel mõne nädala eest pidasid liiga suureks eskalatsiooniriskiks. Relvaabi paketti kuuluvad näiteks 11 Mi-17 helikopterit, 18 155 mm haubitsat[ ja 300 Switchblade drooni.

Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael

Allikas: The Guardian, BBC, Reuters, CNN jt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: