Hääle sõnul pole paslik läbirääkimiste ajal nende käiku kommenteerida, kuid erafirmad loodavad leida riigiga kokkuleppele. "Peame läbirääkimisi valdkonnas, mis Eleringi jaoks on uus, aga Alexelal on pikk kogemus sadamaterminalide pidamisega. Loodame, et suudame oma empiirilist kogemust selgitada ja jõuda sinnani," ütles ta.

Hääl märkis, et Eesti turu väiksus ei mängi laeva rentimise juures olulist rolli, kuna tegutsetakse ühisel gaasiturul. "Eesti Gaasi ja Alexela gaasiportfell on praegu kordades suurem kui Eesti aastane gaasitarbimine. Me kindlasti plaanime LNG-terminali projektiga edasi minna. Riigi ülesanne on tagada turg ja erasektori ülesanne turul opereerida, loodame, et see põhimõte kehtib ka edaspidi," ütles ta.

"Siiani on kahjuks LNG-terminali turul vohanud riigikapitalism, Klaipeda terminali näitel, seal on kulud olnud 90 protsenti sotsialiseeritud. Samas räägitakse vaba gaasituru arengust ja liberaliseerimisest, ma loodan, et see areng on edaspidi ikkagi positiivne," ütles Hääl.

Soome gaasitarbimine on küll Eestist märkimisväärselt suurem, aga ka ühest uuest terminalist selle juures ei piisa. "Soome gaasi varustuskindlust kindlasti ühe laevaga ei kata, ei ole vahet, kas ta on Balticconnectori ühes või teises otsas. Soome varustuskindlus kaetakse paljude alternatiivide koosmõjus, üks neist on ka Hamina terminal, mille me selle aasta sügiseks käivitame," ütles Hääl.

Soome pole Vene gaasist loobumise otsust langetanud

Hääle sõnul ootab Alexela riigi poolt garantiid, et poliitilised seisukohad ei muutu. "Kui riik on otsustanud, et Vene gaasi kasutamine lõpetatakse, siis me palumegi kindlust selle riski kohta, et ei tehtaks uut poliitilist otsust, et Vene gaas on hea," ütles ta.

Otsuse Vene gaasi loobumisest on teinud ka Läti, Leedu ja Poola. "Ainus, kes ei ole seda otsust praegu teinud on Soome, aga ka selle vastu on rohtu, kui on soov. Kui riik või Elering rendib laeva, siis ei tähenda see, et garantii jäi andmata, vaid et see maksti sularahas välja. Me pakuksime varianti, kus täna kohe ei ole vaja riigil sularaha välja käia, vaid siis, kui realiseerub risk, et Vene gaasist ei loobuta," rääkis Hääl.

"Kui riigid ise selle laeva rendivad, siis see sobib meile, aga see tähendab, et garantii asemel makstakse see eelarvest sularahas välja," sõnas Hääl.

Laual on küsimus, kuidas oleks Inkoo LNG-terminali valmimisel Alexela Paldiski terminali rajamine kulutõhus. "Eks me selle üle praegu läbi räägimegi, kuidas ta siis teostatav oleks. Selge on see, et LNG laeva vastuvõtuvõimekust kaheks aastaks pole mõistlik kellelgi ehitada," märkis Hääl.

Hääle sõnul ei saa läbirääkimistele kaua kuluda ning rohkem kui kuu lõpuni selleks aega ei ole. "Tegelikult iga päev on kulla hinnaga, kui on eesmärk järgmiseks kütteperioodiks päriselt valmis jõuda," ütles ta.

Kulusid Soomega jagades maksaks laeva rent Eestile aastas ligi 10 miljonit

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles saates "Uudis+", et Eesti ja Soome soovivad gaasi vastuvõtuvõimekuse rajada varustuskindluse tagamiseks mõneks aastaks ning ühel hetkel võiks erasektor rajada maapealse terminali.

Lisaeelarves LNG-terminali rajamiseks ette nähtud 30 miljonist eurost on suurima kuluga ujuvterminali rentimine, mis maksaks Eestile aastas ligikaudu 10 miljonit eurot. "Ujuvterminali rendist lõviosa katab Soome pool, sest Soome gaasitarbimine on Eesti gaasitarbimisest ligi viis korda suurem," sõnas Tatar.

"Teine osa kulust on seotud ujuvterminali vastuvõtmisega. Eleringi roll on gaasiühenduse rajamine kaini, Alexela roll haalamiskai rajamine. Siin osas on teadmine, et kaldapealse võimekuse väljaehitamine maksab 20-30 miljonit eurot," ütles Tatar.

Tatar märkis, et praegu on hanked käimas ja kuludest rääkides pole võimalik väga palju täpsemaks minna. Toru ehitamise hind võib ulatuda suurusjärgus 10 miljoni euroni ning muu infrastruktuuri rajamine 20 miljoni euroni.

"Täna ei ole Pakri neemel veel midagi ehitatud. Kindlasti see võimalus, et sinna ujuvterminal renditakse annab võimaluse ka Alexelal see projekt valmis ehitada. Kui näiteks Alexela jääb selle kai omanikuks, annab selle pikaajalisele rendile Eleringile, siis ta teenib selle kai pealt omanikutulu. Kui riikide ühiselt renditud laeva leping lõppeb, saab selle kai peale edasi arendada maapealse terminali. Kindlasti selle ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse rajamine on ka Alexela huvides, loob võimalusi selle terminali edasi arendamiseks," ütles Tatar.

Riik soovib tagada LNG vastuvõtuvõimekuse lühikeseks perioodiks ja see, kuidas edaspidi LNG vastuvõtuvõimekus lahendatakse, loodab riik püsivamate lahenduste loomisel erafirmade peale. "Olukorras, kus pole veel päris selge, kui paljud riigid ja kui kauaks Vene gaasist loobuvad, pole eraettevõtetel piisavat kindlust, et seda äririski võtta. Seda terminali on võimalik rentida vaid juhul, kui sellest käib läbi piisavalt gaasi. Seetõttu on hetkel mõistlik, et ujuvterminali poolega tegelevad riigi äriühingud," sõnas Tatar.

Tatar ütles, et Soomes vastuvõtuvõimekuse valmimisel on Balticconnectori vähese läbilaskevõime tõttu mõistlik hoida renditavat laeva seal.