Sõja 60. päev: surve Mariupolile jätkus

{{1650773220000 | amCalendar}}
Ülestõusmispüha jumalateenistus Kiievi oblastis Peremoha külas sõjas kannatada saanud kiriku juures.
Ülestõusmispüha jumalateenistus Kiievi oblastis Peremoha külas sõjas kannatada saanud kiriku juures. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Vladyslav Musiienko

Ukraina relvajõud teatasid pühapäeval, et nad lõid tagasi 12 Vene vägede rünnakut ning hävitasid 17 õhuobjekti. Venemaa relvajõud jätkasid aga survet Mariupolile.

Mis on oluline 24. aprillil kell 23.00:

- täitus kaks kuud sõja algusest;

- Vene väed intensiivistasid rünnakuid Harkivi oblastis, kuid ei suutnud edasi liikuda; 

- inimeste evakueerimine Mariupolist nurjus taas;

- Ukraina tegi Venemaale ettepaneku pidada Mariupolis relvarahu ning humanitaarkoridoride loomiseks kõnelusi; 

- Ukraina palus IAEA-lt tuumajaamade toimimiseks varustust;

- Ukraina ombudsmani sõnul on kahe kuu jooksul tapnud Vene väed 213 last, viga on saanud 389; 

- Ukraina kutsub üles lihavõtterahule;

- Zelenski ja Erdogan rääkisid Mariupoli olukorrast;

- Poolast Ukrainasse naasvate inimeste arv kasvab;

- Venemaa jätkab survet Mariupolis;

- ukrainlased küüditati Venemaale kaug-idasse;

- Blinken ja Austin sõidavad Kiievisse;

- Ukraina lõi tagasi 12 Vene vägede rünnakut;

- Luhanski oblastis hukkus rünnakutes kaheksa inimest.

Ukraina soovib Mariupoli relvarahuks kõnelusi

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles, et Kiiev tegi pühapäeval ettepaneku pidada Venemaaga läbirääkimiste erivoor, milles arutataks Mariupolis lõksus olevate tsiviilelanike ja Ukraina sõjaväelaste saatust.

Kõneluste eesmärk oleks Arestovõtši sõnul kohene relvarahu Mariupolis, mitmepävaste humanitaarkoridoride avamine ning Azovstali terasetehases lõksus olevate Ukraina võitlejate vabastamine või vahetamine.

Vene väed pole Harkivi oblastis edasi liikunud

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel intensiivistasid Vene väed oma pealetungi Harkivi oblastis, püüdes edasi liikuda. Nad kannatasid aga kahjusid ja olid sunnitud okupeeritud aladele taganema.

Oblasti kuberner Oleg Sõnehubov teatas, et pühapäeval sai Harkivi oblastis pühapäeval Vene vägede korraldatud pommitamise tõttu surma kaks ja vigastada 14 inimest. Üks tsiviilelanik hukkus Harkivis, teine Tšuhujivis. Vigastatute seas on 11-aastane laps.

Poltava oblasti taristut tabasid pühapäeval viis Vene raketti. Kuberner Dmõtro Lunin ütles, et ohvrite arv pole veel selgunud.

Zaporižžja terasetehas taastas osaliselt tootmise

Zaporizhstali terasetehase tegevjuht Oleksandr Mironenko ütles, et tehas alustas enam kui kuu aega pärast kinnipanekut 50 protsendi ulatuses tootmist.

"Pärast rindejoone liikumist Zaporižžjast eemale saime me tootmise juurde naasta," sõnas Mironenko.

Ukraina palus IAEA-lt tuumajaamade toimimiseks varustust

Ukraina palus rahvusvaheliselt aatomienergia agentuurilt (IAEA) varustust, mis on vajalik tuumajaamade turvaliseks toimimiseks sõja ajal, seisab IAEA teates.

Soovitud vahendite nimekirjas on näiteks kiirgusmõõturid, varjestusmaterjale, elektrisüsteeme ja diiselgeneraatoreid.

Märtsis IAEA juba viis Ukrainasse vajalikku varustust. Järgmine saadetis peaks jõudma sinna siis, kui IAEA peadirektor järgmisel nädalal Tšornobõli tuumajaama saabub.

Sõja käigus haaras Vene sõjavägi kontrolli kahes Ukraina tuumajaamas - Tšornõbõlis ja Zaporižžjas. Mõlemad on nüüd tagasi Ukraina kontrolli all.

Ukraina annab oma kirjas IAEA-le teada, et riigi nelja tuumajaama 15 töötavast reaktorist on praegu elektrivõrguga ühendatud seitse. Ülejäänud kaheksa reaktorit on suletud regulaarseks hoolduseks või hoitakse reservis.

Asepeaminister: Mariupolist evakueerimine nurjus taas

Ukraina asepeaministri Irõna Verestšuki sõnul ei õnnestunud pühapäeval taas tsiviilelanikke mööda humanitaarkoridori Mariupoli linnast välja evakueerida.

Verestšuki sõnul toimub järjekordne katse esmaspäeval.

Varem süüdistas asepeaminister, et Venemaa plaanib luua Mariupolist välja enda paralleelse tee, mis viiks elanikud Venemaa territooriumile. Kreml pole seda kommenteerinud.

Evakueerimised ei hõlmaks tsiviilelanikke, kes väidetavalt varjuvad Azovstali terasetehases, kus linna viimased kaitsjad endiselt vastu peavad

Väidetavalt jätkas Venemaa pühapäeval rünnakuid terasetehase pihta.

Zelenski ja Erdogan rääkisid Mariupoli olukorrast

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan rääkisid pühapäeval telefoni teel Mariupoli olukorrast.

Zelenski sõnul rääkisid nad Erdoganiga, et Mariupolist, sealhulgas Azovstali terasetehasest tuleks tsiviilelanikud kiiresti evakueerida.

Erdogan ütles Zelenskile, et Türgi on valmis vahendama Ukraina ja Venemaa rahukõnelusi.

Erdogan peaks algaval nädalal rääkima ka Venemaa liidri Vladimir Putiniga.

Ukraina ombudsman: Vene väed on tapnud 213 last

Ukraina ombudsmani Ljudmõla Denisova sõnul on Vene väed kahe kuu jooksul tapnud 213 last. Viga on saanud 389.

Denisova märkis, et ohvrite tegelik arv on ilmselt suurem, kuna võimatu on öelda nende täpset arvu piirkondades, kus sõjategevus jätkub.

Poolast Ukrainasse naasvate inimeste arv kasvab

Poola piirivalveameti teatel on 24. veebruarist alates saabunud Ukrainast üle 2,9 miljoni põgeniku.

Piirivalve selgitas, et viimastel nädalatel on saabujate hulk märkimisväärselt langenud, samas tagasi Ukrainasse minejate arv on kasvanud.

Amet kirjutas sotsiaalmeedias, et näiteks laupäeval saabus Ukrainast Poolasse 15 100 inimest, aga tagasi Ukrainasse läks 21 100 inimest.

Piirivalve lisas, et alates sõja puhkemisest on Poolast üle piiri Ukrainasse läinud kokku 847 000 inimest.

Põgenikekriisi kõrghetkel, 6. märtsil saabus Ukrainast Poolasse 142 300 inimest. Enne sõda tuli Ukrainast Poolasse päevas keskmiselt 16 800 inimest.

Osa üle piiri tulnud põgenikest on Poolast juba lahkunud ning Varssavi ülikooli migratsiooniteadlase Maciej Duszczyki hinnangul on riiki jäänud 1,3 kuni 1,4 põgenikku. Üle 900 000 ukrainlase on taotlenud Poola isikukoodi.

Podoljak kutsub üles lihavõtterahule

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kutsus Venemaad üles lihavõtete relvarahule.

Ta kutsus Venemaad üles avama viivitamatult humanitaarkoridor tsiviilisikute evakueerimiseks ja leppima kokku spetsiaalses läbirääkimiste voorus, et hõlbustada sõjaväelaste ja tsiviilisikute vahetust.

Ukrainas tähistavad sel nädalal õigeusklikud nende jaoks üht tähtsamat püha – lihavõtteid.

Ukraina sõdurid Mõkolajivi oblastis. Autor/allikas: SCANPIX/ZUMAPRESS.com

Ukraina relvajõudude ülevaade Venemaa kaotustest

Ukraina relvajõudude andmetel on Ukrainas hukkunud 21 800 sõjaväelast, alla on lastud 179 sõjalennukit ja 154 helikopterit. Hävitatud on 873 tanki, 408 suurtükki, 2238 soomukit, 147 mitmikraketiheitja süsteemi, 191 drooni, 69 õhutõrjesüsteemi, 76 kütuseveokit ja 1557 muud sõidukit. Samuti on põhja lastus kaheksa sõjalaeva.

Suurbritannia kaitseministeeriumi ülevaade

Suurbritannia kaitseministeerium märgib oma ülevaates, et Venemaa relvajõudude lahingutõhusust pärsivad kehv moraal ja piiratud aeg varasemates pealetungides kasutatud vägede taastamiseks, ümber varustamiseks ja ümberkorraldamiseks.

Vaatamata sellele, et Venemaa on saavutanud mõningaid territoriaalseid edusamme, on Ukraina vastupanu brittide hinnangul olnud kõigil telgedel tugev ja tekitanud Vene vägedele märkimisväärseid kaotusi.

Luhanski oblastis hukkus kaheksa inimest

Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai teatas, et Luhanski oblastis Zolote ja Hirske linnades hukkus Vene vägede pommitamise tõttu kuus inimest.

Popasna linnas leiti aga paar päeva tagasi toimunud pommitamise tõttu rusude alt kahe naisterahva surnukehad.

Ukraina relvajõudude peastaap: lõime tagasi 12 rünnakut

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina relvajõud lõid Donetski oblastis ööpäeva jooksul tagasi 12 Vene vägede rünnakut. "Hävitati neli tanki, 15 soomukit ja neli sõidukit ning viis suurtükiväesüsteemi," seisis peastaabi teates.

Peastaap märkis, et Venemaa jätkab ründeoperatsioonide läbiviimist Ida operatiivtsoonis eesmärgiga vallutada Luhanski ja Donetski oblastid ning luua maismaa ühendus nende territooriumide ja Krimmi vahel.

"Vaenlane koondab ümber ja laiendab raketi- ja suurtükiväeüksusi, et toetada rünnakut ning jätkab raketi- ja pommirünnakuid sõjalisele ja tsiviilinfrastruktuurile," seisis peastaabi ülevaates.

Peastaabi kinnitusel koondab Venemaa Belgorodi regiooni täiendavaid väeüksuseid ja sinna on viidud ka raketisüsteemid Iskander.

Venemaa jätkab Harkivi osalist blokeerimist, tulistades Ukraina vägede üksusi ja linna kriitilist infrastruktuuri.

Donetski ja Tavrija suunal tulistab Venemaa kogu rindejoone ulatuses miinipildujatest, suurtükkidest ja raketiheitjatest Ukraina vägede positsioone. Venemaa relvajõud suurendasid pealetungi- ja rünnakuoperatsioone Severodonetski, Kurahhivi ja Popasna suundades. Lahingud toimuvad Zaritšne, Rubižne ja Popasna piirkonnas.

Mariupoli suunas jätkas Venemaa tuld Ukraina üksustele Mariupoli Azovstali piirkonnas ja jätkas ka blokaadi. Venemaa relvajõud annavad õhulööke, sealhulgas kaugpommitajatelt. Raudteeühendust kasutades üritab Venemaa luua vägedele logistilist tuge.

Ukraina operatsioonijuhatus lõunas teatas 24. aprillil, et Ukraina armee on Hersoni oblastis vabastanud kaheksa asulat.

Ukraina relvajõudude kinnitusel tabasid nad laupäeval 17 õhusihtmärki, vahendab Kiyv Independent Ukraina kaitseministeeriumit.

Sihtmärkide hulka kuuluvad kolm Venemaa sõjalennukit, viis tiibraketti ja üheksa drooni.

Varem laupäeval teatas kaitseministeerium, et kell 22 kohaliku aja järgi tulistasid sõdurid Odessa oblastis alla kaks Vene tiibraketti, mis lasti välja Mustalt merelt.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval Kiievi metroos antud pressikonverentsil, et kui Mariupoli kaitsjad tapetakse, lükkuvad rahukõnelused Venemaaga teadmata ajaks edasi.

USA mõttekoda: Venemaa jätkab Mariupoli terasetehase survestamist

USA mõttekoda Study Of War avaldas laupäeval oma viimase ülevaate Venemaa rünnaku kohta Ukrainas, vahendas BBC.

Ülevaate järgi jätkavad Vene väed survet Azovstali terasetehasele Mariupolis, kus asuvad linna viimased kaitsjad. Vene väed püüavad terasetehase allesjäänud kaitsjaid näljutada ega luba lõksu jäänud tsiviilisikutel evakueeruda.

Linnas lõksus olevate tsiviilisikute evakueerimiseks plaaniti laupäeval rajada humanitaarkoridor, kuid seda ei toimunud. Kokku kogunes umbes 200 inimest, kes lootsid lahkuda, kuid Vene väed ajasid nad laiali, hoiatades neid pommitamise eest.

Mõttekoja teatel on Venemaa keskendunud rünnakutele ida suunas ja Kiievi oblastist välja tõmmatud väed astuvad seal uuesti lahingusse.

Mõttekoja hinnangul suurendavad Venemaa väed lähipäevil tõenäoliselt maapealsete pealetungioperatsioonide ulatust, kuid on liiga vara öelda, kui kiiresti nad seda teevad või kui suureks need pealetungid ulatuvad.

Blinken ja Austin lähevad Kiievisse

Pühapäeval sõidavad Kiievisse USA välisminister Antony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin, kuid ametlikku kinnitust selle kohta veel Valgest majast ei ole, vahendas CNN.

Blinkeni ja Austini visiidist teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Eeldatavalt kavatseb Ukraina president Volodõmõr Zelenski küsida kohtumisel USA-lt rohkem raskerelvastust.

Guterres külastab enne Moskvasse ja Kiievisse minemist Ankarat

ÜRO peasekretär külastab enne Moskvasse ja Kiievisse suundumist Türgit, teatas ÜRO. Guterres külastab esmaspäeval Ankarat, kus kohtub Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga.

Seejärel suundub ta teisipäeval Moskvasse, kus ta kohtub Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja välisminister Sergei Lavroviga. Neljapäeval sõidab ta Kiievisse, kus ta kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja välisminister Dmõtro Kulebaga.

Zelenski kritiseeris aga ÜRO peasekretäri otsust külastada Venemaad enne Ukrainat. "Sõda käib Ukrainas, Moskva tänavatel laipu ei ole. Loogiline oleks tulla kõigepealt Ukrainasse, et näha sealseid inimesi, okupatsiooni tagajärgi," ütles ta laupäeval.

Türgi on üritanud olla sõja ajal Ukraina ja Venemaa vahel vahendaja rollis ning võõrustanud kahe poole vahelisi rahuläbirääkimisi.

Ukraina süüdistab Venemaad Mariupoli elanike küüditamises

Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Ljudmõla Denisova süüdistas laupäeval Venemaad Mariupoli elanike Venemaa kaug-itta Primorski kraisse küüditamises, vahendas CNN.

Ukrainast 8000 kilomeetri kaugusel asuv Primorski krai piirneb läänest Hiina, lõunast Põhja-Koreas ja idast Jaapaniga.

Denisova sõnul ütlesid vabatahtlikud talle, et 21. aprillil saabus Primorski krais asuvasse Nahhodka linna rong 308 Mariupolist pärit ukrainlasega, kelle hulgas oli väikelastega emasid, puuetega inimesi ja õpilasi.

Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko väitis samuti 21. aprillil, et venelased tõid Vladivostokki 308 küüditatud Mariupoli elanikku.

Mariupoli linnapea ametlikus Telegrami postituses öeldi, et 308-st väljasaadetud elanikust 90 olid lapsed. "Inimesed majutati koolidesse ja ühiselamutesse. Hiljem on plaanis nad saata Primorski krai erinevatesse asulatesse," seisab linnapea postituses.

Vladivostokis asuvas Venemaa kohalikus uudisteportaalis vl.com avaldatud fotodel ja videotel oli näha ka Mariupolist evakueerituid rongiga saabumas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: