Estonia vraki uuringud on hangete luhtumise tõttu viibinud
Ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas ütles, et kuna mitmed Estonia vraki uuringute jaoks vajalikud hanked on luhtunud, lükkuvad ka uuringud edasi. Suvel on vrakil plaanis teha kuni neli uuringut, mille tulemused selguvad kõige varem suve lõpus.
"Sellel suvel viime läbi kolm kuni neli erinevat mereuuringut. Fotogrammeetrilise uuringu aeg on paigas, see toimub 13.–29. juunini. Järgmiste uuringute ajad selguvad ka peagi. Sel kevadel ja suvel planeerime oleme merel ca 40 päeva, mis jaguneb mitme uuringu vahel," ütles Arikas ERR-ile.
Arikas rääkis, et praegu on põhitähelepanu uuringute ettevalmistamisel ning hangetel. "Kahjuks on mitmed hanked esimese korraga luhtunud. Seetõttu oleme pidanud korraldama uued, millest on tingitud ka osaline uuringute viibimine."
Pea kaks kuud tagasi ütles Arikas, et Estonia vraki juures tehakse ferromagneetilised uuringud, fotogrammeetria ja 3D-lasermõõdistamine ning merelised uuringud.
"Fotogrammetriliste uuringute leping sai alles allkirjastatud ja järgmise lepingu plaanime lähipäevil alla kirjutada. Kui saame viimased detailid paika, siis saame ka uuringutega alustada. Meie soov on alustada uuringutega nii kiiresti kui võimalik, kuid tegelik uuringute algus sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest, nt hangete tulemuslikkus, lepingute allkirjastamine, uurimislaevade ning seadmete olemasolu jms," kommenteeris Arikas.
Arikase sõnul on tõenäoline, et põhiuuringute esialgsed tulemused selguvad hilissuvel ning sügisel. "Peamine põhjus, miks veel täielikku kindlust ei ole, on asjaolu, et hangete läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel nii keerukate uuringute puhul ei lähe kõik ilma planeerimatute takistusteta. Aga kindlasti jõuame sihile, selles ei ole kahtlust," sõnas Arikas.
ERR küsis, kas ohutusjuurdluse keskuse uurimisgrupp on saanud vraki kohta mingeid uusi teadmisi. "Kõik, mis me vraki esialgse hindamise käigus teada saime, oleme avalikustanud," vastas ta.
"Oleme saanud täpsema ülevaate vraki ümbruses olevatest hoovustest, merevee soolsuse, temperatuuri ning nähtavuse muutumise kohta pikema ajaperioodi jooksul erinevates sügavustes. See informatsioon on vajalik põhiuuringute planeerimiseks. Uued teadmised vraki enda kohta tulevad kohe, kui saame taas merele minna ning uuringutega alustada. Seega kuu-paari jooksul on oodata," lisas Arikas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
