Estonia vraki juures tehakse ferromagneetilised uuringud, fotogrammeetria ja 3D lasermõõdistamine ning merelised uuringud. Kavas on luua parvlaeva Estonia digitaalse mudeli põhjal lauamudelid ning luua nn laeva digitaalne kaksik selleks, et teha simulatsioone. 

Ferromagneetiline uuring on geofüüsikaline uuring, mille põhieesmärk on magnetiliste anomaaliate piiritlemine, ent ka parvlaeva Estonia vraki ümbruses ja uppumisteekonnal leiduvate merepõhjasetete kohta teadmiste kogumisel.

Fotogrammeetria ja 3D lasermõõdistamise eesmärk on  kogu vrakk, sealhulgas autotekk ja selle sisemus täielikult kaardistada ning leida üles struktuursed vigastused.

Merelistega uuringutega mõõdetakse veel merevee hoovusi ja hägusust.

Planeeritud uuringuteks on kõik vajalikud riigihanked välja kuulutatud. Lisaks intervjueeritakse põhjalikult esmajärjekorras laevahukust pääsenud meeskonnaliikmeid ja reisijaid, teiseks vahetusmeeskonna liikmeid ja kolmandaks kalda- ja sadamapersonali, teatas OJK.

Eesti ja Rootsi riik on teinud põhimõttelise otsuse eraldada parvlaeva Estonia vraki uuringuteks kumbki võrdselt kolm miljonit eurot ning praeguseks on sellest eeluuringuteks eraldatud 1,6 miljonit eurot, ütles OJK juht Rene Arikas, lisades, et hinnatõus on samas pannud neid keerulisse olukorda.

"Probleemiks on see, et ettevõtteid, kes sooviksid merelistes uuringutes osaleda, on väga vähe. Põhjustena saab välja tuua, et uuringulaevadel on juba hetkel väga palju tööd teiste pikaajaliste ning suuremahuliste projektidega avamere nafta-, gaasi- ja tuuleenergiaatika sektoris. Samas on Eesti riigihangete protsess võrreldes isegi näiteks Rootsiga väga keerukas ning suunatud eesti keelt valdavale pakkujale. Eelmainitu pärsib soovi hangetes osaleda. Samuti on võrreldes ühe aasta taguse ajaga, kui uuringuid algselt planeerima hakkasime, mitmete teenuste hind kordades tõusnud, seega oleme hankepartnerite leidmisel keerulises olukorras."

Paralleelselt uuringute ja intervjuude ettevalmistamisega tegeldakse ka kõigi varasemate uuringute käigus kogunenud materjalidega tutvumisega, ütles Arikas.

"Oleme seadnud eesmärgiks, et kõik parvlaeva Estonia hukuga seonduvad riiklikud uuringumaterjalid peavad saama korralikult süstematiseeritud, digitaliseeritud ning varundatud, et vältida olulise informatsiooni kaotsiminekut. Kirjalikke materjale leidub erinevate asutuste arhiivides, näiteks PPA-s, riigiprokuratuuris, kuid ka Soomes ja Rootsis. Nende läbitöötamine on väga aja- ja ressursimahukas, et luua korralik ühtne arhiiv," lausus ta.