Veebruari lõpust on Eestisse saabunud kokku 33927 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutist kaitset on nendest taotlenud ligi kaks kolmandikku.

Riigil kulub sõjapõgenikega tegelemiseks palju raha. Raha läheb nii selleks, et põgenikel oleks esialgu koht, kus elada, toit, mida süüa, kui ka selleks, et põgenike lapsed saaksid koolis eesti keelt õppida. 

Valitsus eraldas riigikogule saadetud uues lisaeelarves sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks kokku umbes 243 miljonit eurot. Eesti maksumaksjate taskust praegu valdav osa rahast tulebki.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali ütles, et Euroopa Komisjon ei ole Eestit sõjapõgenikega seonduvate kulude rahastamisel piisavalt aidanud.

"Liikmesriigid ei saa Euroopa Liidu eelarvest märkimisväärset toetust. Euroopa Liit on pööranud rohkem nendele riikidele, kes külgnevad Ukrainaga. Euroopa Komisjon on eraldi suhelnud Poola, Rumeenia ja teiste riikidega, kes vahetult põgenikke kõige rohkem vastu võtavad. Nendele on siis ette nähtud ka lisaraha. Riigid, kuhu põgenikud jõuavad läbi teiste Euroopa Liidu riikide, on tähelepanu alt väljas," ütles ta.

Euroopa Komisjon on siiamaani võimaldanud Eestil kasutada üheksa miljonit eurot. 2,9 miljonit eurot sai Eesti juurde näiteks varjupaiga- rände- ja integratsioonifondi (AMIF) reeglite leevendamisest ja reservi kasutusele võtmisest. Kuni kuus miljonit eurot on Eestil kasutada ühtekuuluvusmeetmetest pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE).

Eesti koordineerimisel on kümme Ida-Euroopa liikmesriiki nüüd koostamas ühisdeklaratsiooni, milles juhitakse Euroopa Komisjoni tähelepanu, et raha on vaja juurde. Lisaks Eestile on avaldusega sisuliselt nõustunud veel Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

Tali ütles, et üks võimalik lahendus oleks võtta raha miljardi euro suurusest solidaarsuse ja erakorralise abi reservist ning suunata see rändekriisi lahendamisele. Teine võimalus oleks muuta taasterahastu reegleid senisest paindlikumaks. Eesti on võimalike lahenduste osas aga paindlik.

"Euroopa Liidu eelarve annab suhteliselt suure paindlikkuse, kuidas riike saaks aidata. Me võime rääkida siin ka täiendava raha lisamisest struktuurifondidesse või rändefondi, mille kaudu riik saaks neid kulusid katta. Me võime rääkida ka eraldi rahastu loomine. Me ei ole siin Euroopa Komisjonile väga konkreetselt ette kirjutanud, me oleme valmis otsima parimat võimalikku lahendust," ütles Tali.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ei nõustunud väitega, et Euroopa Komisjon ei ole teinud piisavalt.

"Kindlasti ei ole jätnud Euroopa Liit Eestit üksi. Vastupidi – töö ju käib selle nimel. Ka see, et on Euroopas ühiselt tehtud otsus anda ukrainlastele ajutine kaitse ja seaduslikud võimalused siin olla. Rahastuse osas, ma arvan, see võtab lihtsalt natuke aega. Praegu on sellega alustatud ning on tehtud see, mida saab kohe teha," ütles ta.

Loonela ütles, et on selge, et tuleb teha uusi otsuseid ja kindlasti Euroopa Komisjon neid ka teeb.