ÜRO Peaassamblee seadis vetoõigusega riikidele täiendavad nõuded

ÜRO julgeoleklunõukogu saal
ÜRO julgeoleklunõukogu saal Autor/allikas: Välisministeerium

ÜRO Peaassamblee võttis sel nädalal vastu resolutsiooni, mis kohustab Julgeolekunõukogu viit alalist liiget – USA-d, Hiinat, Venemaad, Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki – selgitama oma veto põhjuseid.

Samal ajal kui ÜRO peasekretär Antonio Guterres püüdis Moskvas Vene presidenti veenda sõjategevuse lõpetamises Ukrainas, võttis kõiki liikmesriike ühendav peaassamblee vastu resolutsiooni, milles nõutakse, et julgeolekunõukogu viis alalist liiget põhjendaksid edaspidi oma vetoõiguse kasutamist. Resolutsiooni mõte on suurendada läbipaistvust ja vastutust vetoõiguse kasutamisel ÜRO Julgeolekunõukogus.  

Otsuse kohaselt peab vetoriik oma otsust kümne päeva jooksul põhjendama ja teised riigid saavad võimaluse küsimusi esitada. See ei tähenda, et veto saab peatada, aga seda tuleb lihtsalt põhjendada.

Julgeolekunõukogu on pikka aega kritiseeritud selle eest, et ta ei suuda või tavaliselt ei suuda kokku leppida kõiges, mis mõnele selle viiest alalisest liikmest ei meeldi. Veto põhjendamise vajadust arutati esimest korda rohkem kui kaks aastat tagasi. Nüüd läks kiireks, kui ÜRO Peaassamblee mõistis Ukraina sõja hukka, kuid Venemaa vetostas selle.

Nagu märkis Ühendkuningriigi suursaadik ÜRO-s Barbara Woodward, teeb Venemaa muster vetoõiguse kasutamisel erakordselt murelikuks.

"Venemaa kasutas alates 2011. aastast oma vetoõigust 17 korda, et blokeerida nõukogu jõupingutusi Süüria rahva kaitsmisel. Venemaa kasutas oma vetoõigust selleks, et takistada nõukogul tegutsemast nende ebaseadusliku sõja vastu Ukrainas," rääkis Woodward.

"Julgeolekunõukogu viie alalise liikme vetoõigus on nii anakronistlik kui ka ebademokraatlik. See on takistanud ÜRO Julgeolekunõukogul oma tööd tegemast. Ma ei saanud enam nõustuda Venemaa delegaadiga, kui ta ütles, just vetoõigus võimaldab julgeolekunõukogul oma tööd teha," ütles Kanada saadik ÜRO-s Bob Rae.

Hiina esindaja sõnul annab vastu võetud resolutsioon peaassambleele uue mandaadi, mis aga praktikas tõenäoliselt põhjustab protseduurilist segadust ja ebajärjekindlust. Praegu on raske kindlaks teha, kas selline kokkulepe täidaks eesmärki.

Algatuse eestvedaja oli Liechtensteini suursaadik ÜRO juures Christian Wenaweser. Tema sõnul on resolutsiooni eesmärk anda kaalu rahu ja julgeolekuküsimustes neile, kes ei ole vetoõigusega ja kes ei kuulu ka ÜRO Julgeolekunõukokku. Ta vihjas samuti julgeolekunõukogu suutmatusele Venemaa sissetungi Ukrainasse ära hoida. ÜRO-l peab siin olema keskne roll ja hääl, ütles Wenaweser.

Resolutsioonil on ka taunijaid, sealhulgas Venemaa ise ja selle lähedane liitlane Valgevene, aga ka ÜRO Julgeolekunõukogu ajutised liikmed Gabon ja India. 

India ja ka Brasiilia, kes on aastaid taotlenud alalisi kohti julgeolekunõukogus kurtsid, et resolutsioon ei käsitle nõukogu reformimise tegelikku küsimust.

Viie alalise liikme vetoõiguse läbipaistvaks muutmine on üks ÜRO reformikava osa.

ÜRO andmetel on julgeolekunõukogus vetostatud rohkem kui 200 ettepanekut. Teemad on ulatunud Korea sõjast ja Iisraeli-Palestiina konfliktist kuni kliimamuutuste, relvavarude aruandluse ja India ookeanis asuvate Komooride valitsemiseni. Kõige agaram vetostaja ongi olnud endine Nõukogude Liit ja selle järglane Venemaa. Järgneb USA ja siis juba tagasihoidlikumalt Suurbritannia, Hiina ja Prantsusmaa.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: