"Ma arvan, et seda võib kindlalt väita," ütles Linde Agendale.

Soome president Sauli Niinistö avaldab oma seisukoha 12. mail. Linde on juba praegu veendunud, et naaberriigi president annab jaatava vastuse.

Linde sõnul kinnitas talle Soome kindlat tahet NATO-ga liituda Soome parlamendi, Eduskunna väliskomisjoni delegatsioon, mis hiljuti Rootsit külastas. Linde sõnul ütlesid väliskomisjoni liikmed, et kuivõrd Soome avalik arvamus on järsult NATO poole kaldunud ning pea kõik erakonnad on Venemaa tegevuse tõttu meelt muutnud, siis mingit alternatiivi NATO-ga liitumisele enam ei nähta.

Välisminister Linde ei öelnud, kui lähedal NATO-ga liitumisele on Rootsi ise. Küll tunnistas Linde, et Soome otsus mängib Rootsi samasisulise otsuse langetamisel olulist rolli.

Linde sõnul tuleb meeles pidada, et Rootsi ja Soome on Läänemere piirkonnas üheskoos ajanud erapooletut joont. Kui üks kahest riigist mõne kaitseorganisatsiooniga ühineb, siis senine erapooletuspoliitika enam ei kehti ning ka teine riik peab vajalikud järeldused tegema.

Järgmisel nädalal külastab Linde nii Washingtoni, kui ka Ottawat, et kohtuda USA ja Kanada välisministriga.

SVT sisepoliitikakommentaatori Mats Knutsoni sõnul on tegu ettevalmistusega Rootsi NATO-liikmesuse taotlemiseks. Taotluse peavad heaks kiitma kõik kaitseorganisatsiooni 30 liikmesriiki.

Ann Linde sõnul ei saa USA ega Kanada anda Rootsile taotlemisperioodiks kindlaid turvatagatisi, sest neid antakse ainult NATO liikmetele. Siiski võib Rootsi välisministri sõnul eeldada, et mingitpidi üritavad USA ja Kanada liitumisperioodil Rootsi turvalisust tõsta.

Ka Mats Knutson oletas, et Rootsit ja Soomet toetatakse liikmesuse taotlemise ajal. Näiteks võivad NATO riigid selleks ajaks saata Läänemerele täiendavalt sõjalaevu, mis ei ole otsene julgeolekutagatis, kuid suurendab siiski mõlema kandidaatriigi turvalisust.