"Loomulikult ma ei ava detaile, kuid ma tunnen nüüd väga kindlalt, et meil on Ameerika tagatis," ütles välisminister Ann Linde Rootsi telekanalile SVT Washingtonis pärast kohtumist oma USA kolleegi Antony Blinkeniga. "Kuigi mitte konkreetsed julgeolekugarantiid - need saab alles siis, kui oled NATO täisliige," lisas Linde.

Rootsi minister keeldus ütlemast, mis laadi tagatised ta Blinkenilt sai.

"Need tähendaksid, et Venemaale võib olla kindel, et kui nad teevad Rootsi vastu midagi negativset, millega nad on ähvardanud, siis see ei saa olema midagi sellist, millel USA laseb ilma vaatuseta sündida," rääkis Linde.

USA välisministeerium teatas oma kohtumisejärgses avalduses, et Blinken kinnitas Washingtoni pühendumust NATO poliitikale uute liikmete vastuvõtmisel, kuid ei maininud julgeolekulubadusi.

Rootsi kaitseminister teatas aprillis, et Rootsi võimalik NATO-sse astumise avaldus võib vallandada Venemaa poolt mitmesugust agressiivset tegevust, muuhulgas küber- ja hübriidrünnakuid ja propagandakampaaniaid, et kahjustada Rootsi julgeolekut.

Venemaa on hoiatanud Rootsit ja Soomet, et kui need NATO-ga liituvad, võib  Moskva paigutada Kaliningradi oblastisse tuumarelvi ning hüperhelikiirusel lendavaid rakette.

Linde, kes nüüd suundub edasi Kanadasse julgeolekuteemasid arutama, ütles, et USA toetab tugevalt Rootsi ja Soome NATO-liikmesust, mis tugevdaks stabiilsust Läänemere ja Arktika regioonides.

Eeldatavasti võivad Rootsi ja Soome juba mai keskel teatada soovist saada NATO liikmeks. Kui allianss otsustab kaks seni neutraalset riiki vastu võtta, läheb siiski mitmeid kuid aega, kuni kõigi liitlasmaade parlamendid kahe uue liitlase vastu võtmise ratifitseerivad. Alles seejärel hakkab nende suhtes kehtima NATO kollektiivkaitse klausel.

Selle vaheperioodi aega hinnatakse Rootsi ja Soome julgeolekule kõige ohtlikumkaks, kuna Venemaa, mis on mõlema allianssi astumist vastustanud, võib seda kasutada neile surve avaldamiseks.

Eeldatav ajajoon Rootsi ja Soome astumisel NATO-sse

Rootsi avalikõiguslik telekanal SVT avaldas oma veebiuudiste lehel eeldatava ajajoone, millised sündmused eelnevad sellele, kui Rootsi ja Soome NATO-sse astuvad.

-          12. mail lõppeb Rootsi peaministripartei sotsiaaldemokraatide sisemine arutelu alliansiga liitumise teemal. Kui varasemalt on sotsiaaldemokraadid olnud NATO-ga liitumise vastu, siis praegu käib erakonnas protsess selle seisukoha revideerimiseks, märgib SVT.

-          Rootsi moderaadid, keskpartei, kristlikud demokraadid ja liberaalid on juba teatanud oma toetusest NATO-ga ühineda. Partei Rootsi Demokraadid on öelnud, et pooldavad alliansiga liitumist, kui seda otsustab ka Soome.

-          12. maiks on lubanud oma seisukoha NATO suhtes teatada ka Soome president Sauli Niinistö. Soomes teevad otsuse NATO-liikmesust taotleda valitsus ja president ühiselt.

-          13. mail valmib Rootsi parlamendis julgeolekupoliitika analüüs. Selle algatasid mitu erakonda pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale. Ei ole siiski teada, kas raportis käsitletakse ka NATO-liikmesuse teemat.

-          14. mail teeb oma ametliku otsuse NATO-ga liitumise suhtes Soome peaministri erakond, sotsiaaldemokraatlik partei. Enamus teisi Soome parteisid on juba teatanud, et pooldavad NATO-ga ühinemist. Peaminister Sanna Marin on lubanud oma seisukoha teatada juba enne erakonna ametlikku otsust.

-          14. mail toimub ka NATO riikide välisministrite mitteametlik kohtumine, millel on kutsutud osalema ka Rootsi välisminister Ann Linde ja Soome välisminister Pekka Haavisto.

-          15. mail kohtub Rootsi sotsiaaldemokraatliku partei juhatus. Sellel vaadatakse üle parteisisese arutelu tulemused ning tehakse otsus, kuidas edasi liikuda.

-          17. - 18. mail toimub Soome presidendi Sauli Niinistö riigivisiit Rootsi.

-          29. - 30.juuni - NATO tippkohtumine Madridis, millel eeldatavasti esitavad Rootsi ja Soome oma taotluse saada alliansi liikmeks. NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et Rootsi ja Soome liikmeksvõtmise protsess saab toimuda kiirelt.