Sakkov: Soome ja Rootsi liitumisel NATO-ga Suwalki kitsuse probleem leeveneks

Foto: ERR

Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov ütles, et kui Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad, muutuks Kaliningradi sõjaline väärtus Venemaa jaoks hoopis probleemiks ning Suwalki kitsuse mure leeveneks.

Sakkov rääkis "Esimeses stuudios", et Eesti jaoks tähendab Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga seda, et Põhja-Euroopas julgeolekuolukord tugevneks.

"NATO tugevneb oluliselt Põhja-Euroopas, Suwalki koridori või Suwalki kitsuse probleem maheneb märkimisväärselt, varustuskindlus paraneb ja meile tuleb tegelikult põhjatiivale väga-väga tugeva sõjaväega liitlane, kellega koos me oleme sõjaliselt oluliselt tugevamad," selgitas ta.

Soome on Sakkovi sõnul siiani viivitanud NATO-ga liitumise kohta ametliku seisukoha ütlemisega, kuna soovitakse, et liitumise soovi avaldamise ja liikmeks saamise vahel oleks võimalikult lühike aeg. Soome pelgab Venemaa vastutegevust.

Sakkov sõnas, et kuigi väidetavalt on Soome palunud osadelt liitlastelt selleks perioodiks julgeolekugarantiisid, ei saa need riigid midagi ametlikku lubada.

"Turvarisk on see loomulikult ja selgelt selle ütles välja USA president Joe Biden kohe pärast sõja algust, kui ütles, et USA kaitseb igat tolli NATO territooriumilt. Seda loomulikult soomlased kuulsid ühtemoodi, et seal lõpeb see kindel turvagarantii. Eks nad proovivad endale turvatekki peale tõmmata. Aga samas, Soome kaitsevägi on väga tugev. Ma oleksin väga imestunud, kui mingit sõjalist katset tuleks," rääkis ta.

Sakkovi sõnul saavad liitlased Soomega koos aga näiteks õppuseid korraldada ning siis oleksid liitlased tegelikult Soomes kohapeal olemas.

Soome meedias on räägitud, et NATO-sse astumisel peavad soomlased võtma suure rolli Balti riikide kaitses. Sakkov selgitas, et NATO-s tegelikult nii asjad ei käi, et mingitele riikidele jagatakse kaitstavad territooriumid.

"Näiteks EFP (liitlaste eelpaigutatud lahingugrupp) NATO vägede kohaloleku mõte pole see, et me saadame oma väed Lätti ja Läti oma väed Leetu, Leedu oma väed Poola. See oleks absurdne. Pigem on ikka see, et siia kohale tuua riske ja koormat jagama need riigid, kes on turvalisemalt kuskil lääne pool ja eriti suuremad NATO riigid ja eriti tuumariigid," rääkis suursaadik.

Samas on Soomel, mida Balti julgeolekule pakkuda.

"Soomel on, mida pakkuda ja ka seda, millega sõjaolukorras vastast mõjutada. Näiteks lennukitelt lastavad tiibraketid, mille lennuulatus on 450 kilomeetrit," rääkis ta.

"Ehk tegelikult, näiteks ka Kaliningradi strateegiline olukord Venemaa sõjalises arvestuses muutub hoopis teistsuguseks juhul, kui Soome ja Rootsi NATO-sse astuvad. Kui seni on ta olnud n-ö sõjaliseks väärtuseks, siis ma ennustan, et tulevikus saab Venemaa vaatevinklist olema sõjaliseks probleemiks, kuidas seda kaitsta," lisas Sakkov.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: