Julgeolekutagatisi puudutava avalduse tegi Marin pärast kohtumist Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga. Soome ja Rootsi peaministriga kohtunud Scholzi sõnul võivad mõlemad riigid arvestada Saksamaa igakülgse toetusega.

Soome ja Rootsi valitsusjuhid ütlesid Scholzile, et nende riigid pole veel otsustanud, kas NATO-ga ühineda, kuid igal juhul kavatsevad nad Venemaa Ukraina agressiooni valgel teha tihedat kaitsekoostööd teiste Euroopa riikidega. Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni sõnul selgub Rootsi otsus üsna pea pärast valitsuse julgeolekuaruande esitamist 13. mail. "Analüüs sisaldab tulevasi rahvusvahelisi kaitsepartnerlusvõimalusi Rootsile ja sisaldab ka arutelu NATO üle
ja kõik võimalused on kaalumisel," ütles Andersson.

Soomes üllitati samalaadne aruanne juba möödunud kuul. Valitsuse keskne jõud, sotsiaaldemokraatlik partei kavatseb oma otsuse teha üldkogul 14. mail, oma isikliku otsuse plaanib Sanna Marin teada anda juba varem.

"Kui Venemaa ekslikult arvab, et võib teiste riikide valikuid dikteerida, on NATO avatud uste poliitika meile kõigile isegi veel olulisem," ütles Marin.

Mõlema riigi jaoks on oluline, et juhul kui nad NATO-ga ühineda tõepoolest soovivad, senised liikmesriigid nende sooviavaldused võimalikult kiiresti heaks kiidaks, et Venemaa ei jõuaks veel NATO viienda artikli kaitseta riikide vastu midagi sepitseda.

Saksamaa liidukantsleri sõnul võivad Soome ja Rootsi vähemalt Saksamaale kindlad olla. "Need otsused tehakse ja arutelud peetakse muidugi mõlemas kõnealuses riigis, aga meile on selge, et kui need kaks riiki otsustavad NATO-ga liituda, siis meie toetusega võivad nad arvestada," sõnas Scholz.

Ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et mõlemad riigid võetakse kaitseorganisatsiooni liikmeks ilmselt väga ruttu.