39-aastane Marika Kasemägi sõitis 2017. aasta 9. oktoobri hommikupoolikul Tartus tööle. Järsku sõitis ehitustööde varjust talle kõrvalteelt ette hõbedane Audi.

"Ta lihtsalt sõitis mulle ette ja mina sõitsin temasse nagu seina sisse 50 kilomeetrit tunnis," meenutas Kasemägi.

Tema punane Kia Ceed läks mahakandmisele, Kasemägi toimetati haiglasse. Esialgu tundus, et tegemist on õnneliku õnnetusega.

"Kuna mul midagi hullu ei olnud sellel hetkel - peavalu ja kaelavalu -, selleks piisabki kaelatoest, siis lasti mind kodusele ravile, 48 tundi jälgimist. Ja siis ma olin selle kaelakraega poolteist kuud," rääkis naine.

Kiire taastumise asemel algasid Kasemäe sõnul kannatused, mille tõttu kurdab ta tänaseni ägedaid valusid ja pidi ka senisest tööst loobuma. Põhjus on inglise keeles whiplash ehk piitsalöögi vigastus, mis sisuliselt tähendab äkilist kaelanihestust.

"See valu on 24/7. Kui teil on kunagi hammas valutanud, siis kujutage ette, et see hammas valutab 24/7 neli ja pool aastat," kirjeldas ta.

Õnnetuse põhjustanud Audit kindlustanud Salva maksis esimene pool aastat Kasemäe taastusravi ja füsioteraapiat kokku umbes 1000 euro ulatuses, kuid siis hakkas tõrkuma.

"Meil on eriarvamused, kas need kaebused, mis tal on, on seotud selle liiklusõnnetusega või mitte," sõnas Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt.

"Tegelikkuses on seotud, sest kõik minu raviarstid, ka need, kelle juures ma praegu käin, ütlevad endiselt, et minu peavalud ja kaelavalud tulenevad puhtalt sellest avarii whiplash vigastusest. Nii lihtsalt on," ütles Kasemägi.

Kindlustusfirma usaldusarst vaatas loata Kasemäe andmeid

Kas naise vaegused tulenevad avariist või mitte, see ongi tema ja kindlustufirma erimeelsuse tuum, mille ümber varsti viis aastat kembeldud.

Selle aja jooksul on koostatud aukartustäratav hulk dokumente ja ekspertarvamusi mõlemalt poolelt, kusjuures Salva hoiatas lõpuks suhteliselt otse, et Kasemäe käitumine võib kvalifitseeruda kindlustuspettuseks.

Tagantjärele tuli välja näiteks üks kiri Salvalt enda usaldusarstile: "Palun vaata üle, kas ikka peame sellise asjaga nõus olema. Tegelikult on see pakkumine üks terviseparadiis. Füsioteraapia ja nn terapeutiline massaaž veel, aga vesiravi - massaaživann???, see pole ju vesiravi, selle võiks küll välja jätta ja kas esialgu võiks siis nõustuda 2 protseduuriga ja kuni selle aasta lõpuni (6 kuud), osaline töövõime on ka selle aasta lõpuni või kas üldse peaks nõustuma? Lihtsalt on nimetatud lihaspinged, mida on vaja leevendada."

"Inimene, kes kannatab krooniliste valude käes, see ei ole tema jaoks tervise paradiis, see on hetkeline leevendus tema valudele. /.../ Ja selle inimliku aspekti mõistmine on kogu aeg olnud väga keeruline. Kui ma olen ka Salvaga otse ise suhelnud, on nimetatud mu klienti pahatahtlikuks tädiks, kes tahab raha saada. Tädiks, kes tahab lihtsalt massaaži saada. Ma reaalselt ei saa aru, et kui on kümned arstid, kes ütlevad, et inimesel on päriselt probleem, kuidas saab kindlustus väita, et inimene tahab lihtsalt käia mõnulemas kuskil," kommenteeris Kasemäe advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.

Just Salva usaldusarsti käitumine tõi lukku üllatava pöörde, mis ei puuduta enam ainult Kasemäge, vaid ka paljusid teisi. Nimelt sattus Kasemägi 2019. aasta lõpus andmekaitse koolitusele.

"Ma õppisin andmekaitse spetsialistiks ja siis meie õppejõud oli nii aktiivne ja kogu aeg õhutas, et minge vaadake digilugu.ee'sse, seal on all logiraamat, logige sinna sisse ja vaadake, mis seal toimub, et tema on ka väga palju põnevat sealt leidnud. Ja siis mina läksin, logisin sinna sisse ja siis vaatasime. Keegi Tiit Kivistik on mitmetel kuupäevadel hulgi viisi minu igasuguseid eriliigilisi andmeid sealt lihtsalt vaadanud. Ma isegi ei tea, kes ta on. Ta ei ole mulle mitte keegi," selgitas Kasemägi.

Selgus, et Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) veresoonte kirurg Tiit Kivistik tegutseb juba 15 aastat põhitöö kõrvalt ka Salva kindlustuse usaldusarstina. Kindlustusfirmad ja mitmed ametkonnad tellivad keerulisemate kliendijuhtumite puhul arstidelt arvamusi. Töö toimub sageli ainult dokumentide põhjal ja isegi isiku teadmata, seetõttu Tallinna tohter andis hinnangu tartlanna Marika Kasemäe kohta teda nägemata.

"Oli kahtlus, et need andmed, mida klient meile esitas, ei pruugi olla sellised nagu nad on. Ja selleks, et saada ekspertarvamust, kuna meie ei ole arstid, on kindlustusseltsidel kõigil usaldusarstid, kelle poole pöördutakse, küsitakse küsimusi, et kas see, mida meile esitatakse, on nii. Kas ta saab olla nii, kas võib olla midagi teistmoodi? Sealt me saame need vastused ja selle pealt me teeme oma otsused," selgitas Urmas Kivirüüt.

"Suhteliselt alguses juba oli Salva kirjutanud usaldusarstile lihtsalt sellise sõbraliku kirja, et selline patsient, selline juhtum ja uuri, äkki sa leiad midagi. Ja siis arst loomulikult uuriski," ütles Kasemägi.

Kui korrektne tegevus oleks, et kindlustus küsib haiglalt või raviasutuselt välja konkreetset vigastust puudutavad terviseandmed, siis doktor Kivistik uuris Kasemäe epikriise nii digiloos kui ka PERH-i enda infosüsteemis risti ja põiki ning tegi seda kolmel korral.

Selle põhjal andis ta kindlustusfirmale hinnangu, mille lühike kokkuvõte on, et Kasemäe kaebused ei ole enam seotud õnnetusega ja ütleb selgelt "minu hinnangul ei ole ravikulude katmine kindlustuse kohustus".

"Sealt siis sai kindlustusandja ekspertarvamuse, et see vigastus ei ole tingitud avariist ja äärmiselt märkimisväärselt märkis usaldusarst spetsialistina ära ka selle, et liikluskindlustusel ei ole kohustust Marika kahjusid hüvitada, mis minu hinnangul ei saa olla ühelgi juhul arsti eksperthinnangu sisu, kas kindlustus hüvitab või mitte," kommenteeris Reilik-Bakhof.

"Miks üldse üks arst, kes on andnud vande, et ta ju ravib inimest, et ta selle jaoks õpibki, teeb täiesti vastupidist. Ehk et ta töötab kindlustuse heaks, et võimalikult kiiresti kindlustus saaks vabaneda kliendist, mitte klienti terveks ravida," ütles Kasemägi.

Arst on samamoodi ka varem reegleid rikkunud

Naise kaebuse peale algatasid menetluse nii andmekaitse inspektsioon kui ka PERH, kes mõlemad leidsid, et Kivistik rikkus reegleid.

"Protsess ei tohi käia niimoodi, et leitakse haiglast üks nii-öelda sõber või siis heatahtlik arst, kes andmed kusagilt infosüsteemist välja otsib ja kindlustusandjale üle annab," selgitas andmekaitse inspektsiooni järelevalve juht Maris Juha.

"Me uskusime, et nii on ka okei. Täna tuli välja, et ei ole. Edaspidi oleme targemad. /.../ Me eeldasime, et kui meil on õigus seda infot saada ja me oleme volitanud enda nimel oma usaldusarsti seda infot saama, siis ta võib seda vaadata," ütles Kivirüüt.

Doktor Kivistik ise "Pealtnägija" korduvatele kommentaari palvetele ei vastanud, aga nii Salva Kindlustus kui ka tema ise selgitasid menetluse käigus, et ei teadnud, et nõnda talitada ei tohi.

Lisaks tunnistas 15 aastat kindlustuse heaks usaldusarstina tegutsenud Kivistik, et on samal moel vaadanud ka teiste patsientide andmeid.

PERH-ile on selline teguviis vastuvõetamatu.

"Me käsitleme seda päris tõsise rikkumisena, sest haiglana meil on väga olulised inimeste andmed ja neid me kindlasti peame kaitsma. Me ei luba seda, et regionaalhaiglas olevaid inimeste andmeid kasutataks mingil muul eesmärgil kui inimeste tervise huvides," sõnas PERH-i administratiivdirektor Aivi Karu.

"Aga ma kordan veel, et selles tegevuses ei ole sisulist valesti tegemist, vaid vormiline selles suhtes, et nende andmete saamiseks oli meil täielik õigus. Kuidas nad saadi…jah…," ütles Kivirüüt.

Andmekaitse inspektsioon määras Kivistikule karistuseks 280 eurot ja saatis nii haiglatele kui ka kindlustustele märgukirja, et töötajatele reeglid selgeks tehtaks.

Ühtekokku on kindlustus praeguseks tasunud Marika Kasemäe tervisekahjude eest 2600 eurot, aga naine soovib, et hüvitataks veel tuhandeid eurosid tema terviskahjude raviks. Praegu vaieldakse kohtus.

Igal aastal tuleb välja kümneid patsiendiandmete loata vaatamisi

Juba 2015. aastal käsitleti ajakirjanduses, kuidas Tartu ülikooli kliinikumist vallandati töötaja, kes vaatas loata Edgar Savisaare patsiendiandmeid. Nüüd selgub nii andmekaitse inspektsiooni kui ka haiglate infost, et sarnaseid omavolilisi sirvimisi digiloos tuleb igal aastal välja kümneid.

Näiteks vaatas ka pärast doktor Kivistikku üks teine PERH-is kindlustusfirmale teenust osutanud usaldusarst andmeid loata.

Lisaks on olnud andmebaasides nii lihtsalt uudishimutsemist VIP-patsientide kohta kui ka pikantsemaid lugusid.

"On olnud ka näiteks üks selline juhtum, kus olid elukaaslased, naine oli tervishoiuteenuse osutaja juures tööl õena ja tema toonane elukaaslane oli andnud nii-öelda suulise nõusoleku, et mine vaata minu andmeid sealt infosüsteemist. Ja siis nad üpris varsti läksid lahku ja ilmselt mitte kõige paremates suhetes olles, sest mees esitas meile kaebuse ja nõudis sellesama vaatamise asjus naise karistamist, just nimelt karistamist väärteo korras," kirjeldas Maris Juha.

"Me ise hindame juhtkonna poolt, et kahtlemata see uudishimutsemise risk on suurem, kui haiglasse satub keegi, kes on tuntud isik. Ja selles osas me teeme ka ise järelevalvet, et kui haiglas on keegi, kelle vastu võiks eeldada, et võib tekkida uudishimu, siis me ka kontrollime, kes on tema andmeid vaadanud. Ja seal ikka on juhtunud, et vaadatakse, kuigi pole põhjust vaadata," tõdes Aivi Karu.

"On olnud natuke teistpidine juhtum, kus üks tuntud inimene vaatas haiglas residentuuris viibides ühe patsiendi terviseandmeid, kuigi tal ei olnud selle patsiendiga muud tööalast kontakti. /.../ Viibides lihtsalt haiglas residentuuris ehk nagu praktikal, tundis ta huvi ühe teise patsiendi vastu, kellega tema ei pidanud toiminguid tegema. Ja ta tundis huvi seetõttu, et ta tahtis artiklit sellest ajalehte kirjutada. See õnneks läks selliselt, et artiklist ei olnud puudutatud isik ehk patsient otseselt tuvastatav, aga kindlasti lähimad tuttavad siiski tundsid ära, kellest jutt käib," tõi Juha veel ühe näite.

Et andmekaitse inspektsioon noomis tuntud arst-residenti, aga karistust ei määranud, ei avalda ka "Pealtnägija" tema nime. Arst-resident ise selgitas "Pealtnägijale", et esiteks ei teadnud ta, et teeb midagi lubamatut, teiseks vaatas ta andmeid, sest samas palatis viibiv isik soovis teada, mis tema naabervoodi patsiendiga juhtus, ja kolmandaks, kindlasti ei olnud eesmärk sellest artiklit kirjutada, aga mõtlematult ta seda anonüümses kirjatükis siiski kasutas.

Juha hinnangul ei pea patsientide andmeid loata vaatavad tohtrid seda suureks rikkumiseks seni, kuni see neid endid ei puuduta.

"Ma arvan, et nad räägivad seda juttu täpselt nii kaua, kuni see neid endid ei puuduta. Seda me oleme ka korduvalt näinud. Kui see nende endini jõuab, siis jutt muutub hoopis teiseks. Ja kui nad panevad ennast situatsiooni, kus andmeid vaatab keegi nende lähedastest, kellega nad on halbades suhetes või nende tööandja, saades teada väga isiklikku informatsiooni, siis ma arvan, et iga inimene tunneb ennast väga halvasti, tunneb ennast alasti kistuna. Ta tunneb, et temast on üle sõidetud. Kui me ütleksime, et probleeme ei ole, siis me tegelikult annaksime igaühele õiguse otsustada kellegi teise terviseandmete üle, lähtudes oma maailmavaatest ja oma arusaamadest," kommenteeris Juha.

Statistika järgi andmekaitse inspektsioonile laekuvatest sedalaadi kaebustest pooled on olnud aluseta ehk terviseandmete vaatamiseks on olnud põhjust.