Enam kui 40 000 tudengi seas on sadakond sellist, kes jõuavad end jagada kahe õppekava vahel. Neist suurem osa õpivad mõlemal kohal tasuta. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe rääkis, et trükisoe seaduseelnõu lõpetaks niisuguse asja ära.

"Selline käitumine ju vähendab võimalusi sisseastumiseks nendel üliõpilastel, kel tänu sellele, et keegi õpib kahel õppekohal, ei osutunud võimalikuks sellel õppekaval õppima asuda," ütles Raudmäe.

Kui eelnõu plaanitud ajal ehk järgmise aasta sügiseks seadusena kehtima hakkab, tohib tasuta õppida ainult ühel õppekaval. Ei oleks enam nii, et metsanduse magistrant teeb samal ajal matemaatika bakalaureust või vastupidi.

"Selle muudatusega me suurendame lihtsalt ligipääsu kõrgharidusele nendele, kellel see seni näiteks on puudunud," kordas Raudmäe.

Tegu on osaga suuremast paketist, mis kõrghariduse rahapuuduse probleemi päriselt ei lahenda, kuid peaks Raudmäe sõnul näitama, et ka ülikoolid ja ministeerium pingutavad kokkuhoiu nimel.

"Suuname üliõpilasi tegema läbimõeldumaid valikuid, teadlikumaid erialavalikuid, et suurendada üliõpilaste vastutust," rääkis Raudmäe ning lisas, et sellega kaasneb ka kõrghariduses oleva raha tõhusam kasutamine.

Katkestaja peaks temaga tehtud töö kinni maksma

Nii näiteks teeb ministeeriumile muret, kui värske tudeng registreerib ennast tervele reale ainetele, aga katkestab juba enne semestri lõppu õpingud.  Õppejõud on kulutanud tema peale häält ja õppevahendeid, kuid ühiskondlikku kasu sellest ei tõuse.

Eelnõu pakub, et sellisel juhul peaks tudeng saamatajäänud ainepunktid kinni maksma. Harilik ainepunkt maksab 50 eurot, keskmiselt kogutakse semestris 30 ainepunkti.

Siiski jätab eelnõu päästerõnga: maksma ei pea juhul, kui tudeng lahkub ainelt enne poole semestri möödumist.

"See on periood, mille jooksul üliõpilasel on aega tutvuda selle ainega ja otsustada, kas ta on võimeline ajaliselt või õppeaine raskuse tõttu seal osalema," märkis Raudmäe ning lisas, et teine variant on muidugi õppeaine sooritada.

"Isegi kui on huvi seejärel kõrgkool katkestada, siis ta ikkagi saab selle tulemuse ja oma edaspidises elus seda tulemust kasutada," ütles Raudmäe.

Kolmandal katsel enam tasuta ei saa

Esimese semestri jooksul katkestab ülikooli kuus kuni 10 protsenti tudengitest. Neist pooled annavad alla 70 päevaga. Osa tudengeid jätab kõrgkooli katki pelgalt selle pärast, et avastab endas soovi hoopis midagi muud õppida.

Praegu on nii, et tasuta saab uuele katsele minna siis, kui tudeng kukub välja enne poolt ponnistust tähistavat ekvaatoripidu. Bakalaureuse puhul tähendab see kolme, magistri puhul kahte semestrit.

"Me lühendame seda aega," sõnas Raudmäe. "Senise poole õppekava nominaalkestuse asemel on see nüüd piiratud bakalaureuseõppes ühe õppeaastaga ja magistriõppes ühe semestriga."

Piir pannakse ette ka neile, kes üha uusi erialasid proovivad. "Me piirame seda kahe õppimise alustamisega. Ja kolmandal korral tuleks tal siis hakata oma õppekulusid hüvitama."

Neile, kes kukuvad ülikoolist välja pärast poolt nominaalaega, on uus katse juba praegu keerulisem. Nende jaoks kehtivad samad reeglid, mis ülikooli vilistlastele ja nad peavad aastaid ootama, enne kui saavad samal astmel uuesti tasuta õppida.

Teise kõrghariduse asemel täiendkoolitusele

Näiteks pärast bakalaureusediplomi saamist peab mööduma kuus aastat ja siis võib tasuta uut püüda. Magistri puhul tuleb oodata neli aastat. Nüüd tehakse ooteaeg pikemaks.

Uuesti saaks tasuta õppekohale see, kes loeb oma esimesest tudengipäevast kokku viis nominaalaega. See tähendab, et teist bakalaureusekraadi saab püüdma minna inimene, kelle esimesest diplomist möödub 12 aastat.

Kristi Raudmäe tõdeb, et teise kõrghariduse püüdmine on üha kasvav trend. "Selleks, et saada uusi teadmisi, ei ole kindlasti just vajalik lõpetada uuesti täismahus kraadiõpe," ütles Raudmäe.

Tema sõnul suunab eelnõu inimesi, kel kraad juba olemas, paindlikumate õppevormide juurde. "Nemad võiksid need vajalikud täiendavad ja uued teadmised omandada kas mikrokraadi õppes või täienduskoolitusena. Ka selle meetodiga me jätaksime rohkem õppekohti nendele, kes esimest korda vastavale kõrgharidusastmele tulevad," rääkis Raudmäe.

Kui inimesed ei jätaks jonni, vaid püüaksid ikkagi teist kõrgharidust, tooks nad ülikoolidele kolm miljonit eurot juurde. Raudmäe tõdeb, et tõenäoliselt nii ei juhtu. Kui õppimise eest arve esitatakse, jätavad paljud ülikooli minemata.

Ülikoolide eest vastutab ministeeriumis kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond. Raudmäe ütleb, et elukestev õpe on ministeeriumile endiselt oluline.

"Aga samamoodi on meil üks olulisi eesmärke kasvatada kõrgharidusega inimeste osakaalu oma rahvastikus," lisas Raudmäe.

Eelnõu seletuskirja järgi peaks 2035. aastal Eestis olema kõrgharidus 45 protsendil inimestest.  "Riik ei pea piiratud ressursside tingimustes rahastama üliõpilaste kõiki valikuid, vaid toetama võimalikult paljude puhul vähemalt ühe tasuta kõrghariduse omandamist;" märgitakse seletuskirjas.