"Pealtnägija": Eesti uusim ja kalleim erihooldekodu kõigub pankroti veerel

Foto: ERR

Eestis on erihoolekande ootejärjekorras üle 2000 inimese ja Liikva Päikesekodu pidi olema eeskuju ja tulevikumudel, kuidas kohtade kroonilist nappust vähendada ning ühitada teenuse osutamisel era- ja maksumaksja raha. Kõigest aasta pärast ametlikku avamist on aga projekt pankroti veerel, hoolealused võivad kaotada koha, oma maja tagatiseks panti pannud pered elamise ning ka riik miljoni jagu abiraha.

Tallinna kesklinnast 40 minuti kaugusel asuval Liikva Päikesekodu 15-hektarilisel maa-alal on kolm kümnekohalist maja, pluss valmimisjärgus abihoone, aga ka teraapialoomad, spiraalaed üle 380 viljapuu ja kahe kilomeetri jalutusteedega, kõlakoda, grilliala ja ujumiskoht, kus sügavus turvalised poolteist meetrit ning sees koikalad. Nüüd võib aga kogu see ilu kaduda, sest Eesti uusim sügava intellektipuudega klientide hooldekodu on vaid aastase tegutsemise järel suurtes rahalistes raskustes, teatab "Pealtnägija".

Projekti vedajate sõnul on süüdi riik. Kriitikute hinnangul on aga hoopis asutuse äriplaan auklik, raha liikumine läbipaistmatu ja nõudmised manipulatiivsed.

Kõik möönavad, et idee oli algselt suurepärane ja initsiatiiv tervitatav seda enam, et sai alguse isiklikust kogemusest. Päikesekodu algataja ja tegevjuhi Janno Kella noorem laps, 13-aastane Kaspar on autist.

Alan ja Krista Vahti kolmest lapsest vanim, 21-aastane Chris-Lin on Downi sündroomiga, mis tähendab, et ta on elu lõpuni lapsemeelne ja vajab juhendamist. Sügavat intellektipuuet tabletiga ei ravi ja on vaja eluaegset hooldust. Kui alaealiste puhul on vanemate sõnul asjad Eestis üpris hästi – on eraldi koolid, tugiisikud, sotsiaaltransport ja nii edasi, siis 18-aastaseks saamise järel tekib tühimik.

Janno Kella poeg käib praegu erivajadustega lastele mõeldud Tondi koolis, aga mõeldes, mis poissi ja peret ees ootab, tekkis tal ja paaril saatusekaaslasel idee luua ise hooldekodu. Korduvalt tundus, et asjast ei tule midagi välja, kuni 2016. aastal hakkas Euroopa Regionaalarengu Fond andma toetust, mis sobis just selliste kohtade loomiseks, ja reeglid lubasid ka panna neile kohtadele oma lapsi väljaspool üldist järjekorda.

"See mõte ja idee on tõesti väga suurepärane ja ka märgilise tähtsusega Eestis ja võib-olla ka suurema ala peale, sest sellist kontseptsiooni ei ole varem võimaldatud erivajadustega inimestele," sõnas SA Liikva Päikesekodu endine nõukogu liige Kristjan Ungerson, kes on autistliku poja isa.

Ungerson kuulus algul loodud Sihtasutuse Liikva Päikesekodu juhatusse ja hiljem nõukogusse. Selle kõrvale asutati ka autismifond, mille mõte oli hakata sama mudelit kopeerima mujal. Lihtsalt öeldes oli projekti rahastamisskeem järgmine: esimene 300 000 tuli perekonnalt Kell, kes pantis oma kodu ja võttis projekti käivitamiseks laenu, miljon tuli euroraha ja 2,5 miljonit saadi laenuna Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES), lisaks vanemate omafinantseering.

Kompleks avati pidulikult 8. märtsil 2021. Liikva pälvis kiitust, aga ka kadedusega segatud kriitikat, sest tundus mõnele luksuslik ja kallis. Koha saamiseks pidi iga pere näiteks tegema ühekordse omafinantseeringu osamakse 25 000 eurot ja lisaks tasuma igakuise krõbeda omaosaluse.

"Tegelikult teenusele, kui me räägime riiklikult rahastatud teenusest, ei peaks olema sellist n-ö sisseostusummat. See seab pered väga ebavõrdsesse olukorda ja tegelikult ka raskesse olukorda," ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juht Raimo Saadi.

"Kuidagi ühiskondlikult on harjutud mõtlema niimoodi, et puudega inimesed peaks elama nagu väga koledates kohtades ja väga lagunenud lahendustega ja sõna otseses mõttes natukene nagu peldikus," märkis Kell.

"Ja mille poolest siis Downi sündroomiga või autistlikud lapsed teistsugused lapsed on? Nad on ka inimesed. Aga mille pärast nad peaksid siis olema kehvemates ruumides või tingimustes? Kas me siis neid inimesteks ei peagi?" kommenteeris Vaht.

Küla pandi püsti, aga – nagu tagantjärele selgub – käimas hoidmisega oli algusest peale probleeme.

"Mida ajas edasi, mida rohkem me liikusime, seda enam me takerdusime. Paraku aina enam me kuulsime riigilt seda, kuidas ei saa, mida ei saa, kuidas ei tohi, mida ei tohi. /.../ Minule tänaseni on hästi arusaamatu, miks riik võttis selle kodanikualgatuse suhtes, mida ta alguses justkui toetas, millele alguses ju toetus anti, sellise rolli, et nad ei ole abistajad, nad ei ole partnerid. Aga et see ongi justkui mingi võitlus," rääkis autismifondi "Toetan erilist elu" tegevjuht Liis Ehrminger.

"Ma ei saa sellega nõus olla, sest vastutulekuid on olnud piisavalt ja püütud leida lahendusi ja toetada, eeskätt klientide pärast loomulikult. Kuskil tuleb see piir ette, kus enam ei ole võimalik toetada," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Minister nõustub, et sotsiaalteenuste osutamine erasektori kaasabil on Eesti tulevik. Seetõttu toetasid Riisalo ja tema eelkäijad Liikva projekti. Näiteks muudeti algselt kokkulepitud teenuse liiki kallima vastu ja pikendati valmimise tähtaega, muidu oleks eurotoetuse tagastama pidanud. Aga nüüd on hea tahe otsas.

"Meil on välja kujunenud teiste teenuste osutajatega umbes millised need kulutused võiksid ühel või teisel juhul olla. Ja Janno Kell on loonud nagu oma reeglistiku, mis temale tundub, et tema hoonete puhul on vajalik. Ja selle üsna ultimatiivses vormis erinevatele kohalikele omavalitsustele, kust tema kliendid pärinevad, esitanud. Sellest on tekkinud korralik tüli," selgitas Riisalo.

Täpsemini on tüliõun selles, et seaduse järgi peaksid kohalikud omavalitsused katma teenuse osutamisega seotud ruumide kulud, kuid lahtiseks on jäetud, millises ulatuses. Et seadusepügal on halvasti sõnastatud, märkis ka õiguskantsler Ülle Madise juba 2016. aastal veel enne Liikva projekti algust.

"Põhimõtteliselt me ei räägi mitte millestki uuest. Me räägime lihtsalt sellest, millega me arvestasime oma äriplaani koostades ja mida on hinnanud nii Maaelu Sihtasutuse krediidikomitee kui ka päris paljud teised," rääkis Kell.

"Võib nii kallist (teenust) osutada. Aga nii kallist teenust ei saa avalik sektor kinni maksta," sõnas Riisalo.

Ühelt poolt möönab minister, et seadust võiks täpsustada, aga tema väitel pole see Liikva hädades oluline. Põhiprobleem on tema meelest, et üks teenusekoht Liikval maksab juba umbes 3000 eurot kuus, mille sees on nii omaosalus kui ka maksumaksja toetused.

Päikesekodu ja ametnikud kaotasid üksteise vastu usalduse

Lisaks on mitmeid muid märke, mis ametnikke ärritavad. Näiteks lõpetasid mitu Kella varasemat ettevõtet pankrotiga ja 2018. aastal sattus ta ka ise eraisiku pankrotti seoses Kellade suguvõsale majade ehitamisega Liikva kanti. Lisaks on projekti ümber tekkinud juriidiliste kehade ring.

Lihtsalt öeldes on olukord, kus kinnisvara kuulub Sihtasutusele Liikva Päikesekodu, kohta opereerib Sihtasutus Päikesekodu Teenused ning juhtimistasud lähevad Kella perega seotud osaühingusse.

"Juriidiliselt on ka selles mõttes segane, et Euroopa rahad ja MES-i rahad on sellisel ettevõttel nagu Sihtasutus Liikva Päikesekodu. Nüüd lapsevanematega seonduv on siis kuidagi üles ehitatud nii, et Sihtasutus Päikesekodu Teenused on moodustunud lapsevanematest. /.../ Ja lõpuks on siis veel ka Liikva Päikesemaja OÜ, kuhu lapsevanemad selle oma esialgse 25 000-eurose sissemakse on teinud. See skeem on nii pööraselt keeruline, et mina ütlen ausalt, ega mina lõpuni aru ei saa, kellel milline roll seal kanda on. /.../ See on ülimalt-ülimalt keeruline minu jaoks," rääkis Riisalo.

Küsimused tekkisid ka eelmise aastani sihtasutuse nõukogusse kuulunud Ungersonil. Tema meelest liikusid rahad juriidiliste kehade vahel ilma selgete alusdokumentideta, mistõttu pöördus ta veebruaris isegi politseisse. Kriminaaluurimist ei algatatud, sest prokuratuuri sõnul pole Ungerson rangelt võttes kannatanu.

Ungersoni hinnangul on paljud tehingud seotud Janno Kellaga seotud juriidiliste kehadega. "See kahtlus, mille põhjal ma pöördusin abi saamiseks politsei poole, on ligikaudu 400 000," sõnas Ungerson. Tema hinnangul on Liikva Päikesekodust liikunud ligi 500 000 eurot OÜ-le Gurg.

"Ma vastan sellele, et OÜ Gurg on algselt sinna andnud oluliselt suuremas summas laenusid," sõnas Kell.

Tema sõnul saab Ungerson asjadest täiesti valesti aru: perefirma OÜ Gurg võttis projekti käima lükkamiseks laenu ja käib selle tagastamine, kõik on lepingutega kaetud ja praeguseks ka auditeeritud. Ning sihtasutuste lahkulöömised tehti asjaosaliste väitel üldse ametnike soovitusel teenusetoetuse maksimeerimiseks. Ehk siis teisisõnu – üks sihtasutus rendib teisele Liikva kinnisvara, et see oleks toetuskõlbulik.

"See oli Tallinna linna ettepanek, kuidas nad saaksid hakata kulusid katma," sõnas Kell.

Saadi eitab seda väidet. "See on nüüd küll huvitav väide, et see on minuga kooskõlastatud, et mina olen andnud selgitusi, milliseid kulusid linn saab siis vastavalt regulatsioonile kompenseerida. See, mis kujul nad on selle lahenduse endale leidnud ja mõtestanud, on ikka olnud nende enda valik ja lahenduse leidmine," rääkis ta.

Detaile ja vastandlikke väiteid on pooltel palju, kuid üks on selge – vastastikune usaldus on kadunud.

"Nüüd täna meie oleme avastanud ennast selles seisus, kus me oleme justkui riigi eest kõik asjad ära teinud, rajanud teenuskohad ja on jäänud küsimus, et kas see hoopiski on nüüd vastupidi? Et meie peame nagu riigi eest kõik tasuta ära tegema? Ehk teenuskohtade ruumidega seotud kulud on katmata. Et justkui peaks see olema vastupidi," rääkis Kell.

"Aga probleem ei ole ju selles. Probleem on ju tegelikult palju laiem. Et algselt pakutud teenust tänaseks ei osutata, vaid oluliselt kallimat teenust. Tähtajaks ei ole hooneid valmis ehitatud, neid on pikendatud kolm korda ja ka mul on praegu taotlus laual veelgi pikendamiseks. /.../ Ja täna ei ole kindel, kas teenuse osutamine jätkub," kommenteeris Riisalo.

"Kui riik ütleb, et täna on midagi valesti ja pahasti, siis on meie küsimus jälle, aga teeme siis need korda. Teeme nii, et ei oleks pahasti. Teeme nii, et oleks parem. Aga kuidas me teeme?" küsis Ehrminger.

Päikesekodul on kokku üle 100 000 euro võlgu ja juba aprillis teatas Maaelu Edendamise Sihtasutus laenulepingu ülesütlemisest, mis omakorda võib tekitada doominoahela.

Alexela juhtusse kuuluv Alan Vaht oskab numbreid ja bilanssi lugeda ning nõustus liituma Liikva Päikesekodu Teenuste juhatusega, et päästa, mis päästa annab.

"Ja need lapsevanemad on täna tegelikult väga suures meeleheites, kui see teenus peaks lõppema nii nagu me täna näeme, et on reaalne oht, et tulebki uksed kinni panna. Kui sa ikka ei suuda kulusid katta, palkasid maksta, juba täna on osad tegevusjuhendajad lahkunud, me oleme pidanud nendest loobuma, sest me ei suuda kulusid katta," selgitas Vaht.

Päikesekodu tegevuse lõpetamine seaks paljud raskesse olukorda

Juhul, kui Liikva projekt luhtub, on tegu korraliku pommiga. Päikesekodus on praegu 24 klienti vanusevahemikus 18 kuni 25, aga ka üks 38-aastane. Ohtu satub 4,5 miljonit maksnud kodu tegevus, hoolealused võivad koha kaotada ja on ka risk, et riik peab miljoni euroraha tagasi maksma.

"Ja kui nüüd peaks juhtuma, et on pankrot ja ei õnnestu teenuse osutamist jätkata, siis tegelikult peab Eesti riik ka Euroopa Komisjonile kogu selle ressursi tagasi maksma. /.../ Aga ma väga loodan, et selleni ei jõuta. Ja kui ka peaks Liikval tekkima endal pankrotioht, äkki leidub teisi ettevõtjaid, kes sotsiaalvaldkonnas on valmis toimetama ja seda teenuse jätkusuutlikkust tagama," rääkis Riisalo.

"See tähendaks seda, et ükski puuetega inimeste pere enam ei usaldaks Eesti riiki ega Eesti riigi seadusandlust ega ei tuleks Eesti riigile appi rajama selliseid teenuskohti, sellepärast et see abi, see pingutus saab karistatud," sõnas Kell.

Janno Kella meelest on kriisis süüdi riik ja kahtlused tema aususe ning mineviku kohta sügavalt ülekohtused. Seda enam, et Kella ja ühe teise pere isiklikud kodud võivad haamri alla minna, sest nad panid need Liikva projekti laenu tagatiseks.

"Kui see luhtub, siis see tähendab seda, et mitu peret kaotab oma kodu. See tähendab seda, et need 24 inimest, kes on seal elamas, nende perede jaoks elukorraldus väga muutub ja autistlike, suure toetusvajadusega autistlike inimestega on ka selline lugu, et neid ei ole üldse lihtne liigutada ühest kohast teise," rääkis Ehrminger.

"See lihtsalt on nii karm. See ei tohi kokku variseda tegelikult. Seal taga on nii paljude inimeste aastatepikkune töö ja süda. /.../ Mina usun, et ei ole hilja ja selleks, et me saaksime riigi ja kohalike omavalitsustega ikkagi minema ja mõelda välja, kuidas siis seda saab teha," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: