Konverentsi töökeel on inglise keel.

Kell 15
50-aastane OSCE
Lennart Meri konverentsi eelüritus

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) tähistab 2025. aastal 50. sünnipäeva. Arutelu keskendub OSCE tulevikule, mõjule ja rollile teiste rahvusvaheliste organisatsioonide seas. Kas OSCE aluspõhimõtted kehtivad ka muutuvas julgeolekukeskkonnas?

Arutelu juhatab sisse Poola president Andrzej Duda.

Kõnelejad: Euroopa Välissuhete Nõukogu Varssavi büroo juht Piotr Buras; USA alaline esindaja OSCE juures suursaadik Michael Carpenter; rahvusvaheline konsultant Lolita Cigane; Soome innovatsioonifondi Sitra president Jyrki Katainen; Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola

Arutelu suunab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov

Kell 17
Tempus Fugit – aeg lendab
Tervitus ja avapaneel

2022. aasta pidanuks kulgema Nõukogude Liidu lagunemise tähistamise meeleolus. Nõukogude Liit lakkas lõplikult olemast 26. detsembril 1991, ent paraku ei läinud seejärel Euroopas kõik nii, nagu loodetud.

Kas Euroopa külma sõja järgse arengu tõusulaine on pöördunud? Millise jälje jätab rahvusvahelisele korrale Venemaa sõda Ukrainas? Milline on USA roll selles protsessis? Kas lootus ja ajalugu riimuvad ning ukrainlastele paotub võimaluste ajaaken? Aeg lendab, ent kas läänel jagub tarkust seda püüda ja enda kasuks pöörata? Kas ääs suudab vajadusel olla strateegiliselt kannatlik?

Külalisi tervitab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.

Kõnelejad: mõttekoja Atlantic Council auliige, suursaadik Daniel Fried; Eesti peaminister Kaja Kallas; Liberaalsete Strateegiate Instituudi juht Ivan Kratsev; Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola

Arutelu juhib ajalehe The New York Times diplomaatiline juhtivkorrespondent Euroopas Steven Erlanger.

15. Lennart Meri konverents

Selle aasta konverentsi juhtmõte "Aeg lendab" on viide Rooma poeet Vergiliuse tsitaadile, kuidas aeg põgeneb halastamatult. On hetki, kus tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Nüüd ja kohe tuleb lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikule sõjale Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ähvardamisele. "See ei ole koht strateegiliseks kannatlikkuseks," märgib Lennart Meri konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd määratakse selles kohas Euroopa tulevik."

Venemaa sõjategevuse mõju küünib tunduvalt kaugemale sõjatandri piiridest. Euroopa Liit, NATO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda, sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida. Konverentsil arutakse, millised on esimesed järeldused sellest läbikukkumisest ning mida tuleb muuta. Mida tuleks teha küber- ja inforuumis, luureasutustel, energiajulgeolekus, relvastuskontrollis ja teistes valdkondades? Kuidas Kremli propaganda ja vabaduste piiramine on mõjutanud venemaalaste mõttemaailma ning mida saavad teha Vene ja Valgevene eksiili pagendatud opositsioonijõud?

President Lennart Meri rõhutas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel, et aega on vähe ja aeg ei oota, oluline on ära kasutada vaid hetkeks avanevate ajaakende võimalused. Praegu on ajaaken avatud Soomele ja Rootsile NATO-sse astumiseks ja Ukrainale Euroopa Liidu teel.

Lennart Meri konverentsil võtavad teiste seas sõna president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev ja teised. Aruteludes osalevad ka mitmete riikide välisministrid ja kaitseministrid.