Lisaks sellele, et Ida-Virumaale tuldi õpetajaks mujalt Eestist, oli ka vanale töökohale naasjaid ja maakonna piires ametikoha vahetajaid, ütles maakonna hariduskoodinaator Kerda Eiert.

"Kindlasti on siin taga ka see, et raha paneb rattad käima. See, et riik on pannud paika, et õpetajad saavad Ida-Virumaal suuremat töötasu, on pannud neid Ida-Virumaa poole vaatama. Samas käib ka missiooniküsimus väga palju ikkagi läbi. Öeldakse: "Ma tahan midagi ühiskonnale tagasi anda ja Ida-Virumaa on just see koht, kus ma saan seda kõige rohkem rakendada," ütles Eiert.

Õpetajad nentisid, et tihti tuleb neil kummutada Ida-Virumaa kohta levivaid eelarvamusi.

"Minu käest on ka küsitud, kuidas sa julged sinna minna. Aga ma ei karda Ida-Virumaad, ma ei karda Ida-Virumaa inimesi, minu jaoks on nad hästi avatud, rõõmsad ja elujaatavad," ütles Sillamäe gümnaasiumi õppejuht Erika Tiiman.

Narva eesti gümnaasiumi füüsikaõpetaja Natalja Kurling lisas: "Ma ise näen, kui kolleegid tulevad teistest kohtadest, et nad tulevad alguses Narva hirmunult. Ja nende sugulased ei saa ka aru, miks te Narva tulete, see on ju hullumaja. Aga kui inimesed Narvas elavad ja suhtlevad, siis tekib arusaam: "Miks mitte!" Narva on tavaline linn, ilus linn."

Kolmandat õppeaastat Ida-Virumaal õpetajana töötav Gretel Maidre soovitas uutel tulijatel energiat ammutada maakonna avastamisest.

"Mulle meeldib kõige rohkem see, et mul oli väga palju avastamata paiku, ma polnud väga paljudes Ida-Virumaa linnadeski käinud. Tasapisi saan neid avastada ja avastada ka elamusi, mida Ida-Virumaa pakub," sõnas Toila gümnaasiumi loodusainete õpetaja Gretel Maidre.