"AK. Nädal": kuidas saavad pered hakkama kiire hinnatõusuga?

Foto: ERR

Olukorras, kus hinnad kerkivad ja inflatsioon küünib 20 protsendini, võttis "AK. Nädal" vaatluse alla ühe linnapere ja ühe maal elava pere kulutused ja igapäevase ostud.

Kristi Terepi viieliikmelisel perel linnaelu jaoks autot vaja ei lähe.

"Suurem laps käib bussiga või jala, tema käib kesklinna. Väiksem veel ei tohi ise rattaga sõita, sellega ongi häda, et ta peab nii vara kodust välja minema. Ja keskmine poiss läheb alati rattaga. Me hästi palju linnas ise liigume jala või rattaga või ühistranspordiga," lausus Terep.

Nii et kütuse hinnatõusu teie ei ole väga tundnud?

Linnas liigeldes kütuse hinnatõus pere eelarvet pole mõjutanud. "Küll aga, kui me liigume linnast välja, neid liikumisi ikka on, eriti abikaasal, eks me ikka tunnetame seda tõusu. Kui enne said paagitäie 60 euroga, siis nüüd läheb ikka sada," ütles Terep.

Märgatavalt kallimaks on pere jaoks läinud laste huviringide arved. Kõige tugevamini annab eelarves tunda aga toidukulu.

"Meil on 14-aastane ja 8-aastane poeg ja nemad suudavad külmkapi niimoodi ära tühjendada, et õhtuks ei ole enam midagi alles. Kui suurem laps trennist tuleb, siis tuleb varuda jälle uus kapp külmkappi. Ma pean vist iga päev peaaegu poes käima. Aga rattaga liigun iga päev, kui ma Tartus olen. Lähen hommikul tööle rattaga ja see on minu jaoks kõige mugavam viis liikuda," ütles Terep.

Eraettevõtjana laste huviharidusega tegelev Kristi tõdes, et kuigi hinnatõus on tuntav, pole nende pere veel harjumuspärastest toodetest loobunud. Küll aga käib pereema vähem väljas lõunat söömas, sest päevaprae hind on kerkinud pea kuue euro juurde. Ka emotsioonioste püüab ta ära hoida.

"kui ma käisin muidu Maximas ja tavapärane ostukorv oli 20 eurot kuni 25, siis nüüd on see ikkagi 30 kanti. Minu arust ma teen tavalisi oste: leib, piim, piimahinda pole ma tajunud. Aga just jogurt ja juust ja liha," lausus Terep.

Aeda, kus endale toitu kasvatada pole, Kristil linnas pole. Suveperioodi veedab pere maal vanavanemate juures.

"Siis on väga hästi kuludega. Saab aiast võtta, kui juba tomat, kurk ja paprika on valmis. Ja vanavanemad tihti käivad ise poes, see kindlasti avaldab mõju," lausus Terep.

Maaelu Võrumaal Hallopi talus

Pereisa Eimar, kes on suur vanatehnika huviline, sõidutab pere pisemaid, Luukast ja Miiat, koplisse lambaid söötma. Külgkorviga M-i kasutatakse siiski üksnes pisikesteks lõbusõitudeks. Hallopide peres on neli last vanuses kaks kuni kaheksa, mis tähendab et igapäevasõitudeks on kasutuses kaheksakohaline buss.

"Kaisa sõidab bussiga, tema peamiselt viib-toob lapsed, viib trenni, toob trennist. Keskeltläbi kilomeetreid on 1000 kilomeetrit nädalas ja see on peresõite 4000 kilomeetrit  kuus. Kui varem, pool aastat tagasi, paagitäis kütust maksis 90 eurot, siis täna kuskil 160 eurot," lausus Eimar Hallop.  

Hinnatõusuga on pere palgast kadunud sisuliselt viiendik.

"Me saame hakkama. Me tahaks öelda, et saame hästi hakkama. Võib-olla säästukontole nii palju ei kanna kui varem, aga põhivajadused on kaetud. Käed-jalad on küljes, kui midagi on puudu, poest ei jõua osta, siis saab ise teha," ütles Eimar Hallop.

Keldrist tuleb enamus pere toidust, ütles perenaine Kaisa Hallop. "Kartul on omast. Porgand-peet. Kõik hoidised. Iga päev käid ikka korra või kaks siin. Põllumaad sai veel juurde tehtud. Porgand, peet, kartul, kapsas, redis, sibul – need on endalt kõik. Kasvuhoonest tomatit, kurki," lausus ta.

Aga mis te aiapidamises see aasta teisiti tegite?

"Asju paneme rohkem maha. Kartulit just eriti. Sõjaaeg, tuleb ikka rohkem panna kõike. Ja see, et me ise siin kasvatame, see oluliselt ikkagi aitab meie toidukorvi hinna madalamal hoida. Poodi me jätame, ma arvan, võrreldes Eesti keskmisega ikka päris vähe. Kui varem vaatasime, et toidupoodi jätsime umbes 50 eurot, siis nüüd ehk 80," lausus Kaisa Hallop.

Lisaks on perel põllu peal lambad. "Kanad on, kui näed, et mõni kana hakkab lõpetama oma elu, siis saab kanaliha süüa. Mees on jahimees. Jahil käib, sealt  saab liha," ütles Kaisa Hallop.

Küttepuu saab pere oma metsast.

Niisiis tehakse peres kõvasti tööd, aga hoitakse ka raha tühja-tähja pealt kokku. Pereema Kaisa ütles, et tema iluteenustele raha ei kuluta ja soovitab teistelgi hea jume hoopis õuest hankida. Pereisa Eimar pani aga ootele oma kuluka hobi.

"Mul on omamoodi kiiks küljes, mulle hullult meeldib vana tehnika, igasugune tehnika. Ma üritan nendesse portaalidesse mitte sisse minna, üritan mitte osta seda, mida pakutakse ja mida hing tahaks," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: