"Minu hinnangul ei ole oluline probleem, kui kriiside ajal on riigieelarve ka ajutiselt miinuses," ütles Kiik ERR-ile.

"Aastatel 2022 ja 2023 tulebki arvestada, et riigi kulutused on suuremad kui püsitulud. Edaspidi ehk alates 2024. aastast tuleb leida piisavalt katteallikaid väga mitme erineva valdkonna jaoks. Pikas vaates loomulikult peavad tulud ja kulud olema tasakaalus," lisas ta.

Kiik märkis, et maksumuudatused, mis tuleb varem või hiljem kokku leppida, saavad esimesel võimalusel jõustuda 2024. aastast.

"Mina kehtestaks astmelise tulumaksu, vaataks üle ettevõtete tulumaksu, vaataks üle ravikindlustusmaksu tasumise maksubaasi, millistelt tuluallikatelt seda võetakse, pikaajalise hoolduse küsimuses kehtestaks hoolduskindlustusmaksu," loetles Kiik neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil võimalusi maksumuudatusteks.

Kiik täpsustas, et praegu kavandatavat peretoetuste tõusu maksutõusudest siiski katta ei saa.

"Nagu ma pressikonverentsil rõhutasin, siis kindlasti ei räägi me mingitest maksutõusudest praegusel ajal. Minu sõnum oli see, et järgmises parlamendi koosseisus tuleb Eesti pikaajaline tulubaas läbi rääkida, maksudebatt ja maksumuudatused ära teha," lausus Kiik.

Aga kust siis ikkagi raha tuleb? Kiige sõnul mitmest kohast. "Riigieelarves pole mitte ühegi kulu puhul kirjutatud sinna taha, et [raha tuleb] ainult sellest konkreetsest katteallikast. Meil on mingid konkreetsed maksud, näiteks sotsiaalmaks, mis suunatakse pensionikindlustusse, ravikindlustusse, aga ka seal on tegelikult veel teisi katteallikaid. Kõigi muude toetuste osas, kui me räägime vanemahüvitisest, peretoetustest, mistahes muudest toetustest, siis vaadatakse ju tulude poolt kompleksselt, ehk käibemaksu laekumisi, sotsiaalmaksu laekumisi, tulumaksu laekumisi, muude aktsiiside ja teiste maksuliikide kogumist," rääkis Kiik.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles neljapäeval ERR-ile, et peretoetuste tõusu katteallikas võiks tulla hoopis maksulaekumistest.

"Maksulaekumise näitajad on praegu head, rohkem kui oleme prognoosinud," ütles Karilaid.

Maksulaekumistest raha leidmist peab võimalikuks ka opositsiooni kuuluva EKRE esimees Martin Helme. "Võibki vabal juhtuda, et kui majanduskasv on parem kui ennustatud, ei olegi vaja mingeid muid asju teha ja ongi maksulaekumine kõrgem," ütles Helme.

Helme hinnangul hakkavad lähiaastatel käivitunud inflatsiooni tõttu olema maksulaekumised suured. "Probleem on aga see, et inflatsioon suurendab kiiresti ka riigieelarve püsikulusid."

Helme sõnul on riigieelarves ka kümnetes miljonites ülekulu, näiteks mitmete MTÜ-de ülevalpidamiseks mõeldud summad.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles pressikonverentsil, et maksulaekumistest peretoetuste tõusu katmine ei ole reaalne.

Kallase sõnul on peretoetuste tõusu hind 300 miljonit eurot aastas, Keskerakonna ja opositsiooni sõnul on tegelik maksumus pisut üle 200 miljoni, sest osa sellest tuleb maksudena eelarvesse tagasi.