Peamised kaubagrupid, mille import ja eksport on kasvanud, on mineraalsed tooted, keemiatööstuse tooted ning puittooted. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul on kasv tingitud sellest, et sanktsioonide mõju ei avaldu veel esimeses kvartalis.

"Jaanuar ja veebruar olid täiesti tavalised kuud või vähemalt kuni 24. veebruarini. Märts oli juba teistmoodi ja sealt edasi on jõustunud järk-järgulised sanktsioonid," selgitas Sutt.

Tema sõnul on impordi mahu muutumine seotud ka hinnakasvuga.

"Mineraaltoodete juures tuleb arvestada ka seda, et kõikide naftatoodete hinnad on märkimisväärselt tõusnud, kui me võrdleme aastataguse ajaga, nii et osa sellest mahu muutusest, impordimahu muutusest on seotud puhtalt hinnakasvuga," rääkis Sutt.

Puidu ja puittoodete import Venemaalt on eelmise aastaga võrreldes kolmandiku võrra suurem. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on selle taga varem sõlmitud lepingud. Uusi mahtusid Välja sõnul ettevõtted tellinud ei ole.

"Puidu impordi lepingud sõlmitakse tavaliselt kvartaalselt ja ette. Ja kuna eelmisel aastal on olnud nõudlus puidutoodete järele väga kõrge, siis loomulikult eelmise aasta lõpus, selle aasta esimesse kvartalisse minnes mahtusid sooviti suurendada," rääkis Välja.

"Täna, mis meile laekub, on tegelikult väga suures mahus endiselt esimese kvartali kokkulepitud mahud, mis lihtsalt logistika tõttu, mis on nii-öelda löödud segamini tänases olukorras, endiselt laekub Eestisse, on jäänud venima," lisas ta.

Sutt ütles, et tugevamat muutust on oodata teise kvartali ülevaates. Välja sõnul rakendub juulist alates ka Euroopa Liidu sanktsioon, mille alusel ei tohi enam Venemaalt puidutooteid Euroopa Liitu tuua.

"Selle kaubavahetuse seismajäämist või ärakukkumist me näeme nüüd teise kvartali numbrites ehk siis aprill, mai, juuni - need kolm kuud. Ja ma arvan, et need numbrid saavad olema hoopis teistsugused," rääkis Sutt.