Toorainete import Venemaalt Eestisse on visa lõppema

Foto: ERR

Venemaa täiemahuline kallaletung Ukrainale on küll toonud kaasa majandussanktsioonid ja jutu Vene äri lõpetamisest, ent toorainete import Venemaalt Eestisse on siiski visa lõppema. Asjaosaliste sõnul see siiski selles suunas liigub ja ettevõtted on seni enne sõja algust sõlmitud lepingutest viimast võtnud.

Venemaalt Eestisse veetavate kaupade esikolmikus on puit, väetised ja naftatooted. Viimaseid pole suudetud siiani sanktsioonide alla panna.

Kuigi Venemaa ulatuslik invasioon Ukrainas algas veebruari lõpus, suurenes statistikaameti andmetel tänavu esimeses kvartalis väetiste vedu rahalises väärtuses võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolm korda, sest hinnad on tõusnud. Kuid üle piiri veetavad kogused on tolli andmetel langenud alates aasta algusest igal kuul, märtsis poole võrra ja aprillis juba 81 protsenti.

Kahele väetiseoligarhile rakendatud sanktsioonide tõttu aprillis väetisevedu lakkas.

"Põhiline mahtude vähemine on toimunud kahe viimase kuu jooksul. Kui me räägime konkreetselt väetistest, siis näiteks maikuus pole mitte ühtegi rongikoosseisu väetistega sisse tulnud, vähemine on 100-protsendiline," ütles maksu- ja tolliameti välispiiri juht Ants Kutti.

"Kui me eelmise aasta esimeses kvartalis vedasime väetisi mööda raudteed 1,6 miljonit tonni, siis käesoleva aasta esimesed kolm kuud suurusjärgus miljon tonni. Väetised, mis on moodustanud lõviosa transiidist, siis terve rida naftasaadusi, mis on olnud ajalooliselt Venemaal läbi Eesti läbivad transiitkaubad, need on kõik ära kadunud," rääkis Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann.

Metsandusliidud võtsid sõja tõttu vastu otsuse aprillist Venemaa puitu Euroopasse mitte tuua, kuid tegelikult Eestis veel muutust polnud.

"Sisuliselt samas mahus on puitu sisse toodud. Tähendab, see on natukene kasvanud ja siis on hakanud seoses sanktsioonidega langema. Praeguseks, maikuuks on pea 20 protsenti puidu sissevedu vähenenud," ütles Kutti.

"Täna Venemaalt Eestisse endiselt puitu endiselt laekub, sest Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid lõplikult rakenduvad alles juuli keskpaigast. Senimaani on võimalik varasemate lepingute alusel tehtud tellimusi ära tuua, kuna enamasti Venemaaga tooraineäri tehes on lepingud ettemaksuga. Paljude ettevõtete jaoks on olukord, kus neil on raha juba umbes detsembrikuus sinna ära saadetud, aga materjal endiselt ei ole kohale jõudnud," selgitas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Kuid Välja sõnul tõid erialaliitu koondunud metsa- ja puidutööstused aprillis sisse vaid kümme protsenti Vene puidu kogumahust. Ülejäänud 90 protsendist suur osa Eestisse üldse ei jää, mis kaob justkui jäljetult.

"Tõenäoliselt on tegu vahendajatega, kelle kaudu materjal jõuab näiteks Eesti ehitusprojektidele, näiteks Eesti kaubandusse, aga tõenäoliselt suures mahus ka kolmandatele turgudele, lihtsalt läbides vahepeal Eesti sadamad," ütles Välja.

Majandusministeeriumi välismajanduse juht Marie Allikmaa ütles, et Euroopa Liidu sanktsioonid rakenduvad 10. juulist, praegu on üleminekuperiood, mil ettevõtted üritavad kaupa kätte saada.

"Kui on enne selle sanktsiooni kehtestamise aega, mis oli aprilli algus, sõlmitud lepingud, siis kuni 10. juulini võib siis neid lepinguid täita ehk tuua juuli keskpaigani veel neid väetisi. Küll aga on sanktsioonidest väljas mineraalväetised, mis hinnanguliselt puudutab 50 protsenti Eestisse tarnitavatest väetistest," rääkis Allikmaa.

Tellimuste kiire äratoomine puudutab teisigi kaubagruppe, näiteks tsement, alumiinium või puit.

"Esimene kvartal näitab seda, et tegelikult nii mahud kui ka siis väärtuse poolest on Venemaalt tulev import, puidu import kasvanud. Aga kui me küsime, miks, olukorras, kus meil on tegelikult Euroopa Liit kehtestanud puidule sanktsioonid, siis nende sanktsioonide mõju lihtsalt veel esimeses kvartalis ei kajastu, seda hakkame nägema suvel," selgitas Allikmaa.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: