Ameeriklased harjutavad Saaremaa põhjarannikul dessanti
Suurõppusel Siil on USA merejalaväelased sel nädalal teinud kolmel hommikul õppedessandi koos soomustehnikaga Saaremaa põhjarannikule. Riigikaitse eest vastutajad ütlevad, et kuigi Saaremaal pole peale kaitseliidu maleva mingit muud kaitseüksust, poleks vaenlase dessant saarele siiski võimalik.
Laupäeva varahommik Saaremaa põhjarannikul, mõned minutid enne poolt üheksat. Meri on rahulik ja juba kolmandat hommikut on sinna oodata suurõppusel Siil USA mereväe dessantaluseid. See on hea koht dessandi maabumiseks. Sinna tulid sakslased esimese maailmasõja ajal ja ka kunagised okupatsiooniväed.
"Ajalugu kordub, 1972. aastal tegi kuulsusrikas Nõukogude armee täpselt samamoodi õhkpadjal laevaga, mis oli küll poole suurem sellest, ms me praegu näeme, siia dessandi. Palju siia mehi maale tuli, seda me ei näinud poisikestena, aga nad ei saanud siit minema, sest see laev läks neil siin rikki," rääkis kohalik elanik Jaan Mändmaa.
Kellavaatamisest on möödas pisut üle 15 minuti ja juba on dessantlaevad randunud.
"See võttis meil aega umbes 20 minutit, et tulla laevalt kaldale," ütles USA merejalaväe 22. dessantüksuse komandör kolonel Paul Merida.
Kui sellist operatiivtaktikalist kiirust näitab sõbralik riik, on ju kõik hästi. Aga kui sellist võimalust tahaks kasutada mõni mittesõbralik riik?
"Kui me tahaksime ilma eelhoiatuseta Saaremaad või Hiiumaad kindlustada, siis see oleks igal juhul ääretult keeruline. Võtmesõna on alati luure, eelhoiatus, infovahetus selleks, et meil oleks aega valmis olla," ütles kaitseminister Kalle Laanet.
Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska kinnitas umbes sama, et kõigil nii-öelda liikuvatel täppidel hoitakse merel silm peal.
"Ja mitte ainult täpikesed radariekraanil, vaid me tahame teada, kes on iga täpikese taga, millega ta tegeleb, mis on tema ajalugu ja mis on tema tulevikukavatsus. Nii et ma täna julgen küll öelda, et see olukord, kus me oleme, läheb järjest paremaks. Ei saa siia keegi tulla nii, et me ei teaks, kust ta tuli ja kes ta on," lausus Saska.
Mereväe ülem ütles ka seda, et Saaremaa kaitsmiseks ei pea tingimata asuma Saaremaal mereväebaas.
"Ma võin teile lihtsalt taktikalise mänguna öelda, et see, mida me mängime Tallinnas mereoperatsioonide keskuses, et need laevad on korra juba põhja lastud Poola raketiüksusega. Ja see, kui me ei pargi keset Saaremaad raketiüksust ratastel – mida ma ei välista, et võib ka juhtuda – ei tähenda seda, et meil ei oleks silmad peal ja relvaulatust, millega kõiki neid mõjutada. Olles merel, isegi väga hea õhutõrjemulliga, kui meil ja liitlastel on raketiüksused maa peal, on väga kehva koht," rääkis Saska.
Toimetaja: Marko Tooming