"Sõjalaevade saatmist Mustale merele reguleerib Montreux' konventsioon, mis ajaliselt piirab ära, mitu päeva Musta mere piirkonda mittekuuluva riigi sõjalaev võib Mustal merel viibida. Ja see muidugi piirab ka sisuliselt peaaegu kõikide NATO liitlaste laevade võimalused seal piirkonnas viibida. Kui rääkida Odessa ja Odessa-lähiste mereteede valvamisest ja kaitsmisest, siis sisuliselt tähendaks see ikkagi alalist sõjalist kohalolekut regioonis. Kõige loogilisem ja realistlikum oleks see, kui suure osa sellest ülesandest võtaks enda kanda Türgi," rääkis Hurt ERR-ile.

"Türgi on Musta mere riik. Temale see ajaline piirang ei kehti. Türgi mereväel on väga palju erinevat tüüpi aluseid ja tal on ka aktsepteeritavad suhted nii Ukraina kui ka Venemaaga," sõnas Hurt.

Hurt märkis, et brittidel võib selle operatsiooni läbiviimisega ja sinna panustamisega olla raskusi.

Hurda sõnul peaks Venemaa ühel või teisel viisil sellise operatsiooni heaks kiitma. "Vastasel juhul on oht, et nad ründaksid sõjalaevu, täiesti ilmne. Täna domineerib Ukraina-lähiste vete kohalolekut muidugi Venemaa ise. Selles mõttes
kindlasti Venemaa peab ühel või teisel viisil sellise asjaga nõustuma," lausus Hurt.

Hurda sõnul ei ole see aga Venemaa huvides. "Venemaa huvides on kindlasti Ukrainat majanduslikult ja sõjaliselt põlvili suruda. Venemaal tõenäoliselt ei oleks ka midagi selle vastu, kui teravilja eksport Aafrika riikidesse halveneks sellisele tasandile jälle, et sealt hakkaks tulema põgenikke Euroopasse ja see suurendaks jälle sisemisi vastuolusid Euroopa riikide seas," ütles Hurt.

Ajaleht The Times kirjutas teisipäeval, et Suurbritannia arutab liitlastega sõjalaevade saatmist Mustale merele. Selle eesmärk oleks kaitsta Ukraina teravilja vedavaid kaubalaevu.