Tänavu esimese nelja kuuga tuli idapiiri tagant Eestisse 233 454 inimest, mida on küll ligi neli korda rohkem kui eelmisel aastal, aga samas üle kahe korra vähem kui 2020. aastal, seisab ministeeriumi koostatud kirjalikust vastusest riigikogu liikmete Jaak Valge ja Anti Poolametsa (mõlemad EKRE liikmed) küsimustele.

2021. aasta nelja esimese kuuga sisenes Eestisse 64 139 inimest. "Samas peab arvestama, et möödunud aasta esimeses pooles oli Eestisse sisenemiseks kehtestatud oluliselt rangemad piirangud seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega," rõhutas siseminister Kristian Jaani vastuskirjas.

Võrdluseks toob ministeerium välja, et 2020. aastal, kui koroonapiiranguid veel ei olnud, saabus jaanuarist aprillini Venemaalt Eestisse 526 424 inimest.

Tänavu saabumisi rohkem kui lahkumisi

Siseministeeriumi andmetest selgub, et tänavu ületab Venemaalt Eestisse saabunute arv siit tagasi läinute arvu.

Kui 2022. aasta nelja kuuga sisenes Eestisse 233 454 inimest, siis samal ajal lahkus Eestist üle idapiiri 194 762 inimest. 2021. aastal oli see suhe sarnane, märkis ministeerium. 

2020. aasta esimesel neljal kuul, mis jäi suuresti koroonaviiruse eelsesse aega, sisenes Eestisse 526 424 inimest ning väljus 531 455 inimest.

Tänavu kasvas oluliselt ukrainlaste saabumine

Eestisse saabunute arvestus kodakondsuse põhjal näitab, et tänavu on märgatavalt kasvanud Vene ja Ukraina kodanike osakaal, viimaste osakaal suurenes üle kolme korra.

Kui eelmise aasta nelja kuu statistika põhjal oli Eestisse sisenejatest 55 protsenti Vene Föderatsiooni kodanikud, siis 2022. aastal oli nende osakaal 62 protsenti. Tänavu saabunud Vene kodanikest 64 protsendil oli elamisluba.

Eelmise aasta nelja esimese kuuga Venemaalt Eestisse tulnutest oli Ukraina kodanikke ainult kaks protsenti, aga tänavu samal perioodil seitse protsenti. Kokku sisenes üle idapiiri aasta esimese nelja kuuga Eestisse 15 655 Ukraina kodanikku, kellest 10 492 inimest sisenesid Eestisse, et seda läbida transiidina. Eelmise aasta samal ajal tuli Venemaa kaudu Eestisse 1385 Ukraina kodanikku.

Vähenenud on aga Eesti kodanike ning Eesti välismaalase passi omanike liikumine üle idapiiri. Eelmisel aastal oli Eestisse sisenejatest Eesti kodanikke ligi 17 protsenti, tänavu pisut alla 16 protsenti.

Kodakondsuseta Eesti elanike osakaal saabujatest oli mullu üheksa protsenti (5716 inimest), tänavu ainult neli protsenti (8617 inimest).

Kokku sisenes selle aasta esimese nelja kuu jooksul Venemaalt Eestisse 101 riigi kodanikke. Neist kolm protsenti oli Valgevene ja Läti kodanikke, teiste riikide kodanike osakaal jäi alla ühe protsendi.

Eelmisel aastal oli Venemaalt saabunute hulgas kuus protsenti Läti kodanikke, viis protsenti Valgevene ja kaks protsenti Poola kodanikke. Teiste riikide kodanike osakaal jäi alla ühe protsendi.

Pea pooltel saabujatel on elamisluba  

Siseministeerium märgib oma vastustes riigikogulastele, et ehkki piirikontrolli infosüsteemis Eestisse saabumise põhjuseid süstemaatiliselt ei fikseerita, saab välja tuua, et ligi pooltel on Euroopa Liidus kehtiv elamisluba.

Eesti või mõne teise Euroopa Liidu riigi elamisluba oli 45 protsendil Eestisse sisenejatest, 26 protsenti on Eesti või mõne teise EL-i riigi kodanikud ning 25 protsenti saabusid Eestisse kas lühiajalise või pikaajalise viisaga. "Ülejäänud juhtudel tulenes riiki sisenemise õigus teistest õiguslikest alustest nagu näiteks meremehed, diplomaatilise korpuse esindajad ja muud," tõdetakse kirjas.

Siseministeerium teatas ka, et alates tänavu 10. märtsist kuni 23. maini on Eestilt ajutise kaitse saanud 25 693 inimest, kellest 25 578 (99,6 protsenti) on Ukraina kodanikud. Ülejäänud ajutise kaitse saajad (115) on olnud kolmandate riikide kodanikud, kes on Ukraina kodanike perekonnaliikmed või kes olid saanud Ukrainas rahvusvahelise kaitse.

Ajutine kaitse antakse Ukraina kodanikele Euroopa Liidu kokkuleppe alusel vastavalt valitsuse 9. märtsil jõustunud korraldusele, millega saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmetele taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega tagatakse sõja eest põgenenud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunde kindlustamiseks sotsiaalseid garantiid. Ajutise kaitse taotlemise järel saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel.