Keskkonnaagentuur: viie aasta trend näitab metsatagavara vähenemist

Foto: Stenbocki maja Flickr

Eesti metsamaa pindala on viimastel aastatel jäänud samaks, kuid viimase viie aasta trend näitab metsatagavara vähenemist. 2021. aasta raiemaht on eksperdihinnangu kohaselt 10,6 miljonit tihumeetrit, samas suurusjärgus oli see ka aasta varem, selgus värskest metsastatistikast.

Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsavarude andmed näitasid, et Eestis on jätkuvalt metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 30,3 protsendini. Eksperthinnangu kohaselt ulatus 2021. aasta raiemaht 10,6 miljoni tihumeetrini, sellest 76 protsenti oli lageraie.

Keskkonnaagentuuri neljapäeval avaldatud värskete statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt on Eestis metsaga kaetud 51,3 protsenti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub vastavalt 68, 64 ja 63 protsendini.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on Eesti endiselt metsarikas maa ning märkimisväärseid muudatusi pindalas ega koosseisus aastaga toimunud ei ole. "Metsamaa pindala on viimastel aastatel jäänud samaks, kuid viimase viie aasta trend näitab metsatagavara kerget vähenemist. Eesti raiemaht on jäänud eelmise aastaga samale tasemele," lausus Ala.

Kaitsealuste metsade pindala on kasvanud 30,3 protsendini. Keskkonnaagentuuri metsastatistika näitab, et Eestis on rangelt kaitstava metsa osakaal 17,5 protsenti ja majanduspiiranguga metsade osakaal 12,8 protsenti.  

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Madis Raudsaare sõnul on viimastel aastatel kasvanud meie metsades just kaasikute osakaal. "Okaspuumetsade vähenemine üldine trend, kuid siiski on näha, et riigimetsas on okaspuu osakaal oluliselt suurem, ulatudes 62 protsendini," selgitas Raudsaar. Nii okaspuu- kui ka lehtpuumetsa osakaal Eesti metsast on 49 protsenti, enim on meie metsades mändi ja kaske, mõlemat 30 protsenti. 

2021. aasta raiemaht on eksperdihinnangu kohaselt 10,6 miljonit tihumeetrit, samas suurusjärgus oli see ka varem. "Võib üldistatult öelda, et viimastel aastatel on raiemaht stabiliseerunud ca 11 miljoni tihumeetri juurde," märkis Raudsaar. "Metsa juurdekasv ulatus eelmisel aastal aga 15,9 miljoni tihumeetrini, mis näitab eelmise aastaga võrreldes kerget langustrendi," täiendas ta.

Enam kui kolmandik Eesti metsast on üle 60 aasta vanad. Sealjuures on range kaitse all olevast metsast üle 60 aasta vana 60 protsenti ja majandusmetsast 30 protsenti. Kasvanud on ka noorte metsade osakaal. 

Statistilise metsainventuuri aluseks on mõõtmisandmed, mis saadakse üle-eestiliselt ühtlaselt kaetud proovitükkide võrgustikult, mille välitöid tehakse maist novembrini. Igal tükil on kindlad koordinaadid, kuhu välitöömeeskond mõõtma suundub. Inventuuri alusel pannakse kokku metsastatistika. Kuna andmestik hõlmab kõiki maakategooriaid, kasutatakse seda ka LULUCF (Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) sektori aruandluses, mis on üks osa rahvusvahelisest kasvuhoonegaaside raportist.

*Eksperdihinnang koostatakse kasutades kaugseire andmeid, SMI andmeid, metsateatisi ja RMK tegelikke raieandmeid. See tähendab, et võrreldakse konkreetsetele aladele esitatud metsateatiste andmeid satelliidipiltidega, et näha, kas ala on tegelikult ka raiutud.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: