Mölderi sõnul ei astunud peaminister Kaja Kallas koos valitsusega tagasi seetõttu, et tahab moodustada järgmise toimiva valitsuse. "Kui Kallas oleks tagasi astunud, oleks ta avanud potentsiaalselt ka tee EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse tulekuks, juhul kui selline koalitsioon peaks sündima," ütles ta.

"Nii kaua kui Kaja Kallas ja Reformierakond on valitsuses ja see valitsus ei ole tagasi astunud, teda ei ole umbusaldatud, nii kaua ei saa uus valitsus ametisse tulla. Isegi kui ta juba võib-olla riigikogus on erakondade vahel toetuse kokku saanud. Põhiküsimus oli selles, et poliitilises konkurentsis ei tahtnud Kaja Kallas oma eelist käest ära anda ja tahtis olla võimalikult kindel selles, et nemad on uue valitsuse moodustajad," rääkis Mölder.

Mölderi sõnul on Isamaal ees keeruline otsus, kas minna koalitsiooni Keskerakonna ja EKRE-ga või Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega.

"Kui me mõtleme kasvõi poliitiliste prioriteetide peale – Isamaa on ainus erakond, kes on seni välja tulnud sellega, mida järgmistel valimistel valijatele pakkuda soovib. Seal hulgas on väga suured investeeringud lastesse, haridusse, julgeolekusse, mida peaks katma laenuraha arvelt. See kindlasti on Reformierakonnale vastuvõetamatu ja seda vastuseisu näeme väiksemal tasandil hetkel laste ja perede toetuse tõstmise eelnõu ümber," ütles Mölder.

Mölderi hinnangul on sellisel viisil toetuste suurendamine Reformierakonnale vastuvõetamatu ja kokkuleppe saavutamine Isamaaga saaks olema keeruline. Keskerakonnalt oleks nendele ideedele toetust lihtsam leida.

"Siin on ka väike konks – uus valitsus ei saa valitsusse astuda enne kui vana valitsus on ametist lahkunud. Isamaa võib küll otsustada, et teeb EKRE ja Keskerakonnaga uuesti valitsuse, aga Kaja Kallas on öelnud, et tema ise tagasi ei astu. Selleks, et uus valitsus saaks ametisse astuda tuleb riigikogu avaldada peaministrile või valitsusele umbusaldust. Ja ma ei ole sugugi kindel kui valmis opositsioon – nüüd juba koos keskerakonnaga – on valmis seda tegema, sest taoline umbusalduse avaldamine avaks potentsiaalselt tee erakorralistele valimistele," rääkis Mölder.

Erakorraliste valimiste korraldamise osas üheksa kuud enne märtsiks plaanitud valimisi on erakonnad väga ettevaatlikud, kuna Reformierakonna toetus on väga kõrge ning konkurendid ei soovi, et Reformierakond oma kõrge toetuse parlamendikohtadena realiseeriks.

"Kes iganes läheb praegu valitsusse, teda ootavad ees väga-väga keerulised ajad. Sügisel tuleb rinda pista inflatsiooni, energiakriisiga, võib-olla koroonaga korraga ja see saab olema väga raske aeg. Selle koha pealt ei välistaks näiteks ka üldse sellist varianti, et praegu opositsiooni langenud erakonnad mõlgutavad mõtet jätta Reformierakond valitsusse täiesti üksinda kuni valimisteni," ütles Mölder "Aktuaalsele kaamerale".

Mölderi sõnul ajendab valitsusse minekut soov midagi valijatele ette näidata. "Küsimus on poliitikate ellu viimises ja see loeb. Üks hetk on määrava tähtsusega see, kas mõni erakond saab öelda, et meie tegime midagi ära või veetsime kogu aja opositsioonipingil, kus saime palju rääkida, aga mitte midagi teha," ütles ta.