Maakonnaliinide sõitjad ootasid murelikult reedet, mil suuremad bussifirmad ähvardasid ühe oma väljumistest protestiks sulgeda. Aasta algusest aina uutesse kõrgustesse tõusnud kütusehind bussifirmade kinnitusel lihtsalt ei jäta neile muud võimalust. Täna selgus, et busside seisma jätmine jääb siiski ära. Kui märtsis hindas transpordiamet lisaraha vajaduseks kolm miljonit ja aprillis juba 4,5, siis riigi rahakotist ei saadud juurde sentigi.

"Lisarahastuse taotlus, mis me esitasime oli 4,5 miljonit. Seda taotlust ei rahuldatud. Küll aga me oleme sisemistest vahenditest, enda investeeringute ajastamisest, ka tegevuskuludest ja muudest kuludest leidnud kattevahendeid sellise mahu jaoks, rääkis Transpordiameti liikuvuse planeerimise direktor Martin Lengi.

Bussifirmade likviidsusprobleemide vältimiseks ühe miljoni on amet juba oma eelarvest leidnud. Lengi sõnul peaks olukorda leevendama juulis toimuv lepingujärgne indekseerimine, mis automaatselt suurendab ameti väljamakseid vedajatele. Kuigi reisijate arv on tänavu tõusnud koroonaeelsele tasemele, ei saa Lengi sõnul siiski välistada liinivõrgu kärbet.

"Kui meil on teise pool aasta indeksid üle vaadatud ja saame kogumahu teada, siis me saame üle vaadata ka vajadused, kas me suudame oma sisemiste ressursside arvelt katta need vajadused," ütles Lengi.

Go Groupi tegevjuhile Jüri Etvergile tuleb info lisamiljonite leidmisest uudisena, suuremast krahhist peaks see tänavu maakondliku bussiliikluse päästma. Aga erakorraliste rahasüstide asemel tuleks tema sõnul senine indekseerimiskord ülevaadata.

"Et ei oleks seda poole aastast ootamisperioodi, kus võibolla kütus läheb jälle kaks korda kallimaks ja sea pead selle vahepeal kinni maksma. Kui saaks selle kvartaalse indekseerimise peale, perioodi poole lühemaks, see on see, mis peaks vedajate jaoks elu korda tegema," rääkis Etverk.

Ei Etverk ega Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk ei pea liinivõrgu kärpimise plaani mõistlikuks, sest kütuse kallinedes kasvab vajadus ühistranspordi järgi.

"Alates märtsikuust on sõitjate arv kasvanud peaaegu 2019. aasta tasemele olenevalt piirkonnast ja pigem on see teema, et võib-olla tuleb hakata hoopis reise juurde panema," rääkis Etverk.

Nilski sõnul näitab nende keskuse kogemus, et enim on sõitjaid juurde tulnud Harju-, Rapla ja Lääne-Virumaal, kus tasuta saavad sõita vaid lapsed ja eakad, teistel tuleb pilet osta. Läänemaal on sõit kõigile prii ja seal sõitjaid juurde tulnud ei ole.