Endine siseminister Kristian Jaani kirjeldab valitsuse ja Isamaa algatatud eelnõu kui seadusemuudatust, millega saab ennetada ja vajadusel paremini lahendada hädaolukorda, kus välismaalased soovivad siseneda Eestisse välispiiri kaudu.

Riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt muudetakse välismaalaste regulatsioone, et lihtsustada menetlustoiminguid, vähendada alusetute kaebustega kaasnevaid pahatahtlikke ärakasutamisvõimalusi ning antakse politsei- ja piirivalveametile õigus avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata kaitseväge ja kaitseliitu kauemaks kui 30 päevaks, selgitas Jaani.

Eelnõu on aga tekitanud vastakaid arvamusi, sest Eestis inimõigustega tegelevate organisatsioonide hinnangul on see vastuolus rahvusvahelise õigusega, mis keelab inimese tagasisaatmise ilma õiguseta esitada asüülitaotlus ja ilma seda menetlemata.

Eesti Pagulasabi on eelnõu teemal käinud vestlemas riigikogu põhiseaduskomisjoniga ja saatnud riigikogule kirja. "Eesti Pagulasabi seisukoht on väga selge – ei saa olla sellist asja, et inimesi saadetakse tagasi ilma nende asjaolusid ära kuulamata ja lubamata neil varjupaigataotlust esitada," ütles Eesti Pagulasabi juht EeroJanson. 

"Selge, et siin on tegemist eelnõuga, mille sätted on vastuolus rahvusvahelise õigusega ehk siis tagasisaatmise lubamatusega ilma individuaalsete asjaolude kontrollimiseta. Kui see seadus jõustub, siis see võimaldab ka inimesi, kes on Eesti piiri juba ületanud ja asuvad Eesti jurisdiktsiooni alal, tagasi saata eelmisesse riiki ilma, et nende kaitsevajadust hinnataks ja lubataks neil varjupaigataotlus esitada," rääkis Janson. "Pole kahtlustki, et see on vastuolus nii pagulasseisundi konventsiooniga kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga, samuti Euroopa Liidu enda õigusega," lisas Janson.

Tema hinnangul on eelnõu vigane ka muus mõttes. "See seaduseelnõu on erakordselt hägus, pole selge, mis tingimustel ja kelle suval seda kasutatakse. Samuti pole selge, mis on see massilise sisserände olukord, kus seda seadust jõustama peaks," ütles Janson.

Kui taoline seadus oleks olnud olemas juba 24. veebruaril, oleks saanud seda rakendada ka ukrainlaste suhtes, kui keegi ametkondades oleks nii otsustanud, nentis Janson.

Eesti inimõiguste keskuse juristi Uljana Ponomarjova sõnul on Euroopa Liidu kohtus praegu käimas menetlus Leedu üle, kes on samuti sarnase seaduse vastu võtnud. "Euroopa Liidu kohtu jurist leiab, et Leedu seadus on vastuolus Euroopa Liidu seadusega ja rahvusvahelise õigusega," sõnas Ponomarjova.

Ponomarjova on nõus, et riigipiiri tuleb kaitsta, kuid seda tuleb kaitsta rahvusvahelise õigusega kooskõlas. "Kui rahvusvahelise kaitse taotleja soovib kaitset, siis tuleb tema taotlus individuaalselt läbi vaadata. Seda saab teha ka kiirkorras, näiteks piiril, aga jätta see taotlus üldse läbi vaatamata, on seadusevastane," selgitas Ponomarjova.

Kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, jääb nii Eesti Pagulasabil kui ka Inimõiguste keskusel viimaseks lootuseks pöörduda president Alar Karise poole, et too seaduse riigikogusse tagasi saadaks, kui ta leiab, et see pole kooskõlas Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega.

"Kindlasti me nendele vastuoludele ka viitame, kui see seadus peaks edasi liikuma presidendi lauale. Teiseks, kui selline seadus peaks jõustuma, saab ühendust võtta ka Euroopa tasandi instantsidega, nagu Euroopa Komisjon. Kui nad tuvastavad rikkumise, siis alustatakse Eesti suhtes menetlust," ütles Janson.

Kui kunagi peaks Eestis sellist seadusepügalat kasutatama, siis on selle võimalik vaidlustada Euroopa inimõiguste kohtus.

Kolmapäeval arutab riigikogu täiskogu eelnõu oma korralisel istungil, lõpphääletus on planeeritud 16. juunile.