Eesti Pank ei hinda enam inflatsiooni ajutiseks

Raha.
Raha. Autor/allikas: Karin Koppel/ERR

Eesti Pank on muutnud oma senist vaadet, mille kohaselt hüppeliselt kiirenenud inflatsioon oli ajutise iseloomuga. Keskpanga president Madis Müller ütles teisipäeval riigikogu ees esinedes, et tegemist pole lühiajalise probleemiga.

"Hinnatõus tõenäoliselt aeglustub, aga hinnatase, ette vaadates ma arvan, et me peaksime eeldama, et pigem jääb jätkuvalt kõrgeks. Seetõttu meil ei ole tegemist praegu lühiajalise probleemiga," ütles Müller.

Veel kevadel hindas Eesti Pank sarnaselt Euroopa Keskpangale, et inflatsioon taandub hiljemalt järgmise aasta alguseks.

Müller lisas oma inflatsiooni kestuse hinnangu juurde aga, et kuna tegu pole lühiajalise probleemiga, siis selle lahendusena ei ole loogiline rääkida näiteks lühiajalistest maksulangetustest.

"Aga kui me nüüd mõistame, et see on pikaajaline küsimus ja vajame pikaajalisi lahendusi, et siis on tõesti oluline hinnata nende ka sellist pikaajalisemat maksumust, et riigi tulud ja kulud seejuures siiski kokku jookseksid," ütles Müller.

Rääkides hinnatõusu ohjamise võimalustest Eestis, sõnas Müller, et mõistagi keskpangana annab Eesti Pank endale aru, et peab tegema enda osa.

"Paraku rahapoliitika kaudu on võimalik teostada meil oma otsuseid vaid euroala kui terviku tasemel ja Euroopa Keskpanga nõukogus otsustamise aluseks mõistagi on euroala keskmised majandusnäitajad. Eesti olukord võib erineda keskmisest, nii nagu me täna seda ka näeme," tõdes Müller, kes on ka Euroopa Keskpanga nõukogu liige.

Üle kogu euroala enneolematult kõrgeks kujunenud hinnatõusus juurpõhjus on keskpanga pretsedenditu rahatrükk viimase 12 aasta vältel. Viimastel kuudel on sellele hoogu andnud koroonapiirangute lõppemine ja sõda Ukrainas.

"Riigisiseselt on mõista oluline, et meil on täiendavaid tööriistu majanduse stabiilsuse tagamiseks ja see eelkõige tuleneb läbi riigieelarve ja need hoovad on tõesti teie käes. Ma arvan, et oluline on mõista, et täna, kus Eesti majandus tervikuna ei ole surutises, siis sellised täiendavad laenuga finantseeritud kulud, kulutused ja maksuvabastused võivad ka ohtlikult tekitada täiendavat survet hinnatõusuks," ütles Müller.

Riigikogu arutas teisipäeval täiskogu istungil riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimust "Inflatsioonikriisist Eestis".

Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu tõi oma ettekandes esile, et Eesti majanduskeskkonna ja Eesti inimeste toimetuleku jaoks ei ole hetkel suuremat probleemi, kui rahvusvaheline ülemaailmne suur inflatsioonisurve, mis on eriti võimendunud Eestis.

Reinsalu viitas, et eelmisel nädalal andis Eurostat teada, et referentsperioodil eelmise aastaga võrreldes on Eesti inflatsioon 20,1 protsenti, olles konkurentsitult esikohal Euroopas.

Reinsalu sõnul hindade kukkumist oodata ei ole, hinnatase pole ka lage saavutanud, kuna toormehindade surve ei ole veel kandunud üle kõikide toodete lõpphindadesse.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes eelmise aasta maiga 20,0 protsenti. Kodudesse jõudnud elekter oli 146,3, soojusenergia 61,2 ja gaas 217,3 protsenti kallim.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kogutõusust viiendiku ning transport ligi viiendiku. Bensiin oli 40,7 ja diislikütus 55,3 protsenti kallim.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: