"On väga kahju, et selles arutelus on välja toodud ainult üks aspekt. Tegelikult probleeme on nii palju, et ainult loetelu võtaks mitukümmend minutit. See pole ainult minu, vaid omavalitsuste arusaam ja omavalitsused on sellest ka teada andnud. Kahjuks ei ole seda eriti kajastatud," rääkis Kõlvart.

Ta tõi üleminekust rääkides paralleeli spordiga.

"Kujutame endale ette, et mina alaliidu presidendina kutsun klubijuhid koosolekule ja ütlen, et nüüd, kallid kolleegid, teie sportlased peavad osalema olümpiamängudel. Ja mitte ainult osalema, vaid ka medaleid võitma. Ja siis klubijuhid küsivad minu käest: aga kulla mees, kus on ettevalmistatud treenerid, kus on läbimõeldud metoodika, kus on vahendid selleks? Aga mina ütlen selle peale – kuulge, kui te olete selle vastu, siis te olete ju reeturid! Sest te olete ju meie alaliidu huvide ja põhiväärtuste vastu!" rääkis Kõlvart. "Spordi ja hariduse vahel, kui räägime süsteemist, ei ole tegelikult erilist vahet," lisas ta.

Kõlvarti hinnangul soovis Reformierakond alushariduse seaduseelnõuga, mis Keskerakonna toel riigikogus tagasi lükati, panna omavalitsused eestikeelsele õppele ülemineku eest vastutama.

"Meie seda ei suutnud ja meil on emotsionaalne plahvatus, et kaua võib ja keegi peab vastutama! Aga teeme seaduse valmis ja leiame keda karistada. Las omavalitsused vastutavad selle eest! Et tehke ära!" kirjeldas ta enda arusaama seaduse loojate mõtlemisest. "Ma olen kindel, et kui me praegu kuulutame ülemineku välja, siis kõik unustavad selle. Siis ei ole enam vaja mõelda õpetajate peale, ressursi peale – kõik on tehtud, teema on maas! Keegi ju ei lähe vaatama, mis reaalselt toimub koolides ja lasteaedades. Poliitiliselt on teema lahendatud ja kedagi ena ei huvita. Nii nagu Lätis!" jätkas linnapea.

Kõlvarti kinnitusel mõistavad kõik Eesti venekeelsed inimesed, ka Narvas ja Sillamäel, et eesti keelt tuleb õppida. "Aga selleks on vaja ressursse!" kordas ta.

Kõlvart tõi näiteks, et praegu pakutakse venekeelsetes algkoolides eesti keele õppimiseks kahte 45-minutilist tundi nädalas ehk kuut [astronoomilist] tundi kuus.

Ta rääkis ka sellest, eesti keele õpetajad, kui nad ka ülikoolist tulevad on varustatud vana metoodikaga erinevalt näiteks inglise keele õpetajatest. Kumba me siis rohkem tahame õpetada, küsis ta.

"Tahan küsida, millal tekib Eestis spetsiaalne programm, et riigis eesti keele õpetajaid ette valmistada ja õpetajaid, kes suudavad õpetada eesti keeles? Millal me sellest alustame? Millal me anname vene lasteaedadele selle ressursi? Piltootprojekti eestikeelne õpetaja venekeelses rühmas on ju alustatud, aga millal me hakkame seda laiendama nii, et iga lasteaed saaks sellise võimaluse? Teeme seda!" rääkis Kõlvart.

Tallinna linnajuhi sõnul valib suurem osa venekeelseid inimesi niikuinii oma lapsele eestikeelse kooli, see toimub juba praegu ning seda takistab taas eesti kooli suutmatus neid kõiki vastu võtta.

Ukraina laste õpetamiseks ei olda valmis

Kõlvarti sõnul on haridusamet andnud koolidele kvoodiks võtta ukraina lapsi vastu seitsme  protsendi mahus oma õpilaste arvust. Aga tema hinnangul tuleks ka see üle vaadata, kuna võimalused on erinevad.

"Ministri käsk on võtta ukraina lapsi ainult eesti koolidesse. Aga koolijuhid on tunnistanud, et ei saa aru, kuidas sellega toime tulla. See ongi hea näide loosungist," rääkis Kõlvart.

Tema sõnul saab olukorras, kus nii linn kui ka riik mõlemad uuel õppeaastal Tallinnas ukraina lastele kooli avavad, peamiseks probleemiks taas eesti keele õpetajad. "Me ei suuda neid leida neid ukraina lastele nagu ka vene koolidesse," tõdes ta.

Kõlvarti hinnangul oleks õige, et ukraina lapsed, kes jäävad Eestisse elama, õpiksid eesti koolis, kuigi sinna juba ka praegu ei mahu kõik vene lapsed, kes sooviks.

Kuna koolid ei suuda ukraina lapsi ära mahutada, tuleks nad panna õhtusesse vahetusse, aga ka siis ei ole ikkagi õpetajaid, kes neid õpetaks, seletas ta. Ja kui vene koolid ukraina laste õpetamises ei osale, on eesti koolide koormus pea kaks korda suurem.