Tallinna Koolijuhtide Ühendus saatis haridus- ja teadusminister Liina Kersnale hulga küsimusi Ukraina laste õpetamise kohta Tallinnas alates uuest õppeaastast.

Koolijuhid tahavad teada, kas ukrainlased hakkavad õppima eesti õppekava järgi, kas neid hakkavad oma äranägemise järgi õpetama Ukrainast pärit õpetajad ning kas see tähendab eestikeelse kooli lõppu.

"Eestis peavad olema eestikeelsed koolid, kus õpitakse ka võõrkeeli, mitte võõrkeelsed koolid, kus õpitakse ka eesti keelt. Ma ei usu, et teistes EL-i riikides luuakse avalikest vahenditest eraldi ukraina- või venekeelseid koole või klasse," seisab koolijuhtide pöördumises.

Samuti tahavad nad teada, miks arvab minister, et Eesti vene õppekeelega koolis ei sobi ukrainlasi õpetada.

"Mida täpselt kardetakse, et juhtub? Mida on plaanis ette võtta, et tema poolt loetletud probleeme aitaks ministeerium lahendada? Kas minister on mõelnud, millise signaali saadab ta sellega venekeelsete koolide õpetajatele, kui Ukraina lapsi ei lubata nende koolidesse?" tahavad koolijuhid teada.

Neile teeb muret ka see, et kui ukrainlased senistesse klassidesse määrata ja kui iga kooli kvoot on Tallinnas seitse protsenti, teeks see 30 õpilasega klassi juurde kaks-kolm õpilast.

"Kas tehakse Tallinnale eraldi luba tõsta õpilaste piirnormi klassides ilma hoolekogu kooskõlastuseta?" küsitakse Kersnale saadetud kirjas.

Koolijuhid uurivad ministrilt, kas õpilasi koolidesse määrates arvestatakse ka kooli olemasolevate õpilaste ja ruutmeetrite suhet ja kuidas võetakse õpilasi vastu gümnaasiumidesse – kas otsustusõigus on koolil või ministeeriumil?

Murekohaks peavad koolid ka seda, kuidas on plaanis ukrainlastele psühholoogilist ja eripedagoogilist tuge pakkuda ja kas vajadust nende teenuste järele on üldse asutud uurima. Samuti tahavad õppeasutused teada, kes selgitab välja ukrainlaste teadmised ja õpilüngad, et nende õpet üldse korraldama saaks asuda.

Lisaks ootavad koolijuhid vastust ka sellele, kas ukrainlastelt oodatakse samasuguseid õpitulemusi nagu nende eestlastest klassikaaslastelt ja mis saab neist, kes ei suuda klassi lõpetamiseks piisavalt teadmisi omandada.

Eraldi teemana tõid koolide esindajad välja ka keeleõppe toetamise. Nad tahavad Kersnalt teada, kas Ukraina lapsed peavad põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel tegema eesti keele eksami ja kas neile eesti keele õpetamist vene koolides rahastatakse eraldi.

Koolijuhtide arvates võiks Ukraina õpilaste suvist tegevust korraldada koostöös noorte- ja huvikeskustega.

"Kas on planeeritud näiteks eesti keele või huvitegevuslaagreid? Kas korraldatakse eesti keele intensiivkursuseid õpilastele? Või ehk on õpilastel vajadusel võimalik osaleda nn traumaatilise kogemusega tegelemiseks psühholoogilise abi saamiseks laagris/teraapias/nõustamisel?" uurivad nad.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tõi möödunud nädalal ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" välja, et kui linn ja riik uuel õppeaastal Tallinnas Ukraina lastele kooli avab, saavad peamiseks probleemiks eesti keele õpetajad, sest neid ei suudeta leida, nii nagu ei suudeta neid leida ka vene koolidesse.

Kõlvarti hinnangul oleks õige, et Ukraina lapsed, kes jäävad Eestisse elama, õpiksid eesti koolis, kuigi sinna ei mahu juba praegu kõik vene lapsed, kes seda sooviksid.

Kuna koolid ei suuda Ukraina lapsi ära mahutada, tuleks nad tema sõnul panna õhtusesse vahetusse, aga ka siis ei ole ikkagi õpetajaid, kes neid õpetaks. Ja kui vene koolid Ukraina laste õpetamises ei osale, on eesti koolide koormus pea kaks korda suurem.