Tallinna Koolijuhtide Ühendus saatis haridusminister Liina Kersnale pöördumise, et saada teada täpsemaid plaane Ukrainast pärit laste õpetamisega: kas klassid paisuvad sügisel seni lubatust suuremaks, miks ei või neid õpetada vene õppekeelega koolides, kes hakkab neile eripedagoogilist abi andma ja kuidas seda kõike rahastatakse?

Haridusministeeriumi üldharidustalituse ekspert Mari Tikerpuu rääkis ERR-ile, et sõja tõttu ei tea praegu keegi, kui palju koolikohustuse eas lapsi sügiseks Ukrainast Eestisse on jõudnud.

Samas on ministeerium Tikerpuu sõnul ennetavalt kohalikelt omavalitsustelt küsinud, kui palju neil on oma piirkonnas võimalikke vabu õppekohti.

"Selle põhjal saab võtta aluseks need andmed, mis on juba praegu olemas, kui palju on piirkondadesse jõudnud Ukraina sõjapõgenikke, vaadata üle vabad õppekohad. Ega siit kaugemale võib-olla minna ei ole," sõnas ta.

Tikerpuu lisas, et Tallinn võtab suure osa Ukraina õpilaste õpetamisest enda kanda tänu Vabaduse kooli loomisele.

"Riigi tasandil lisaks proovime saada neid andmeid kokku, et kohalikke omavalitsusi toetada. See on see, mis töö kestab läbi suve."

Tikerpuu ütles, et vastutus Ukraina laste õpetamise eest langeb enamuses eestikeelsetele koolidele, kuid õpilased võivad astuda vabade kohtade olemasolu korral ka venekeelsesse kooli, sest lõpliku otsuse teeb lapsevanem.

"Eesti on nii väike riik, et me ei ole võimelised mitme riigi haridussüsteeme üleval pidama ja meie õpetajad paralleelselt mitme haridussüsteemi õpet pakkuma. Ehk oma õigusruumist tulenevalt saame lähtuda sellest, et Eesti haridussüsteem tugineb riiklikele õppekavadele," rääkis Tikerpuu.

"Mis puudutab seda, kas vene koolidesse astumine on välistatud, siis loomulikult ei ole, sest lõpuks otsuse kooli valiku osas teeb lapsevanem. Aga siin ongi, et mis võimalused on kohalikul omavalitsusel vabu õppekohti tagada," lisas ta.

"Kindlasti momendil, ka õigusruumist tulenevalt, vallal või linnal on ülesanne pakkuda elukohajärgne kool ja võtta siinjuures võib-olla arvesse, et see kool oleks elukoha lähedal, kas mõni teine laps perest õpib seal koolis ja arvestada ka vanema soove. Nii et kui soovitud koolis vabu õppekohti on, siis võetakse ikkagi arvesse vanema soov."

Ministeerium otsib lahendusi ka Ukraina õpilastele psühholoogide tagamisega. Selles aitab Tikerpuu sõnul Rajaleidja võrgustik.

"Oleme saanud äsja tööle õppenõustamisteenuste koordinaatori, kes on ukrainlane, ja lisaks on paari päeva eest värvatud ka neli ukraina psühholoogi - kaks Tallinna ja kaks Tartusse, kus õpilaste arv on kõige suurem. Samamoodi on toimunud infotunnid kõikide Rajaleidja nõustajatele, ka kutsekoolide tugispetsialistidele. Tugispetsialistidele just seetõttu, et nemad on esmatasandi tugi kooli uksest sisenevale ukrainlasele," rääkis ta.

"Võime öelda ka seda, et koolide küsitluste kaudu, mida oleme viinud läbi praktiliselt terve kevade, oleme saanud juba tagasisidet, et juba on palju Ukrainast on saabunud erialaspetsialiste tööl, mitte küll psühholoogina, kui kvalifikatsioon ei vasta Eestis kehtivatele kvalifikatsiooninõutele, aga sellegipoolest tegevsujuhendajatena, tugiisikute, õppetöö koordinaatorite või rühmajuhendajatena. Nii et põhimõtteliselt sammhaaval olukord vast sügiseks paraneb ja hoiame siin kogu aeg ise ka näppu peal, et koole toetada," selgitas Tikerpuu.