Siiski pole Sikkuti sõnul ükski erakond koalitsiooniläbirääkimistel punaseid jooni tõmmanud, kuigi igal erakonnal on kindlad rõhuasetused.

"Sotsiaaldemokraadid saavad väga hästi aru, et üleüldine hinnatõus lööb kõiki. Samas ei ole kuidagi võimalik ega mõistlik seda kõigi jaoks ja täies mahus hüvitada. Me ei soovi inimesi panna toetusi taotlema või nendest sõltuma. On elementaarne, et töölkäija, pensionisaaja suudab oma igakuise sissetulekuga ära elada," rääkis SIkkut.

"Selleks, et väiksemat palka teenivad inimesed praegu pihta ei saaks, et nad ei peaks taotlust esitama, on elementaarne maksuvaba miinimumi tõstmine, kui see tõuseb 800 euroni. Alampalga kiire tõus sellistes tingimustes on ootuspärane. See tähendab 60 eurot kuus või 720 eurot aastas miinimumpalga saaja jaoks," ütles ta.

Sikkuti sõnul pole sotsiaaldemokraatide ettepanekud tulevasi koalitsioonipartnereid üllatanud, kuna erakond on sel teemal esitanud mitu eelnõu.

Tulumaksuvabastuse suurendamine oli Sikkuti sõnul mõistlik ka enne kriise. "Praegu ta annab vajalikku tuge toimetuleku parandamiseks, aga ta ei ole midagi erakordset või samm vales suunas, mida peaks tagasi pöörama, kui hinnatõus vaibub," rääkis ta.

Aktsiisilangetuse asemel võiks maksta kütusekompensatsiooni

Isamaa peamist eesmärki läbirääkimistel ehk perehüvitiste tõusu on Sikkuti sõnul läbirääkimistel puudutatud väga napilt. "Kahtlemata kõik erakonnad toetavad lastetoetuste tõstmist. Küsimus on, et see lahendus peab olema ka rakendatav. Järkjärguline rakendamine on üks kompromiss," ütles ta.

Sikkut märkis, et suhtelise vaesuse määr on aastaid olnud kõrgem üksikvanemate seas ning ka ühe ja kahe lapsega leibkondades on see kasvuteel. "Kui me soovime praeguses hinnatõusu olukorras seda tuge pakkuda, siis meil oleks võimalik seda paremini sihtida."

Kõrge kütuse hinnaga seotud meetmeid tuleks Sikkuti hinnangul kaaluda. "Aga nii nagu madalapalgaliste maksukoormuse leevendamise puhul, mis oleks pikas plaanis samm õiges suunas, siis kui me fossiilsete kütuste puhul soodustusi teeme, peame aru saama, mis see on pikaajaliselt. Kas see aitab meil tegelikult keskkonnasõbralikuma elu poole liikuda ja kas see mõju on piisavalt suur, et ta annaks efekti, kui hind veel paarkümmend senti tõuseb. Võib-olla on vaja mõnda teist tüüpi lahendust," rääkis Sikkut.

Sikkut tõi näiteks Rootsi, mis on rakendanud kütusekompensatsiooni maal elavatele inimestele.

Kui kiire hinnatõusu tõttu jääb inimestele vähem raha kätte, siis riigi maksulaekumine kasvab ning riigi laenu on lihtsam teenindada. "Kuna riskid on nii erinevalt jagunenud meie ühise ja isikliku rahakoti vahel, seetõttu on mõistliku sihitud toe pakkumine ainumõeldav," ütles ta.

Koalitsioonikõnelused jätkuvad neljapäeval.